E-kodaniku harta
E-kodaniku harta on kodaniku ja avaliku sektori elektroonilise suhtlemise kvaliteedistandard.[1]
2007. aastal auditeeris Riigikontroll avalike teenuste kvaliteeti, analüüsides teenuste osutamise kooskõla hea halduse põhimõtetega ja tegi ettepaneku, et avalike teenuste kvaliteedi parandamiseks oleks vaja algatada e-kodaniku harta koostamine.[1]
2017. aastal alustati veebisaidil https://rahvaalgatus.ee/ panustamist e-kodaniku harta loomisesse, mille eestvedajateks on Eesti Koostöö Kogu, Open Knowledge Estonia ja vabaühenduste liit EMSL. E-kodaniku harta esialgset versiooni esitlevad koostajad 5. juulil Brüsselis e-Citizen Charter üle-euroopalisel kohtumisel.[2]
E-kodaniku põhimõtted on kokku pandud 2008. aastal Riigikontrolli poolt koostatud e-riigi harta[3] alusel, keskendudes e-kodaniku õiguste (mitte e-teenuste osutamise) vaatele.
- Igaühel on õigus taotleda ja tarbida avalikke teenuseid lihtsalt ja mugavalt.
- Igaühel on õigus teada, milliseid andmeid on ametiasutus tema kohta kogunud ja kuidas tema andmeid kaitstakse.
- Igaühel on õigus saada infot tema kohta käiva asjaajamise seisu kohta.
- Igaühel on õigus väikese vaevaga saada infot avalike teenuste ja avalikes huvides küsimuste kohta vastavalt enda huvidele ja vajadustele.
- Igaühel on õigus valida avaliku info ja teenuse kanalit, nii analoog- kui ka digikanalit. Kõiki ei saa sundida e-kodanikeks.
- Igaühel on õigus anda tagasisidet – esitada ideid, ettepanekuid, vastuväiteid – ning osaleda teenuse parendamise protsessis. Samamoodi on igaühel õigus seda protsessi jälgida, sh teiste tagasisidet.
- Igaühel on õigus osaleda ühiskonda tervikuna ja teda ennast puudutavate otsuste tegemisel.[2]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Marko Palo: Avaliku teenuse kvaliteedist infoühiskonnas, Riigikontroll, 6. november 2008
- ↑ 2,0 2,1 E-kodaniku harta loomine, rahvaalgatus.ee, vaadatud 16.06.2017
- ↑ E-riigi harta, Riigikontroll, 2008
Välislingid
muuda- E-kodaniku harta töövihik, Matt Poelmans blogi, Versioon 2.2. detsember 2006, vaadatud 16.06.2017