E-juhtimine on tehnoloogiliselt vahendatud sotsiaalse mõjutamise protsess, et tuua esile muutusi hoiakutes, tunnetes, mõtlemises, käitumises, ja tulemuslikkuses üksikisikute, rühmade või organisatsioonide sees, et suunata neid saavutama teatud eesmärki.

Nagu on märkinud Avolio ja Kahai (2002), hõlmab see suhete koordineerimist organisatsiooni liikmete vahel olukorras, kus töö ise on seotud e-tehnoloogiate kasutamisega. Sel juhul kommunikatsioon ja vajaliku teabe kogumine ning levitamine toimub suuresti infotehnoloogia vahendusel. Traditsiooniliselt sisaldab juhtimine organisatsioonides näost-näkku suhtlust. Nüüd, e-juhtimise puhul võivad juhid viia kogu projekti läbi distantsilt ja suhelda meeskonnaga üksnes läbi infotehnoloogia. Organisatsioonid arendavad üha enam tehnoloogiat, mis tingib e-juhtimise rakendamist. See tehnoloogia hõlmab sellised vahendeid nagu näiteks videokonverentsi seadmed, online-koostöö platvormid, nutitelefonide, e-posti, Wi-Fi jms. Organisatsioonid võitlevad tehnoloogia-integratsiooni küsimustega ja töötajate ees on üsna järsk õppimiskõver.[1][2] Meie arusaam sellest, kuidas infosüsteeme muuta kasutajasõbralikumaks on jäänud maha võrreldes uute tehnoloogiate turule tulekuga. Seega tehnoloogiat kasutatakse teadmata, kuidas see mõjutab inimeste käitumist organisatsioonides.

Viited muuda

  1. Crawford-Mathis, K. J. (2009). Concepts and challenges of e-leadership. In Lee, I. (2009). Electronic Business: Concepts, Methodologies, Tools, and Applications. Hershey, PA: IGI Global. Lk 1748–1753.
  2. Pulley, M. L.; Sessa, V.; Malloy, M. (2002). "E-Leadership: A two-pronged idea". T + D. 56 (3): 34–40.