Drususe kenotaaf
Drususe kenotaaf ehk Drususe kivi (saksa keeles Drususstein) on Saksamaal Mainzis (rooma Mogontiacum) asuv rooma hauamonument, mis pärineb 1. sajandist eKr. Igeli samba kõrval on see ainus algupärasel kohal säilinud maapealne rooma hauamonument Alpidest põhja pool.
Tegemist on ligi 20 meetri kõrguse tellisehitisega, mis oli algselt ümbritsetud marmoriga. Usutakse, et see on sama ehitise jäänus, mida mainivad oma kirjutistes Eutropius ja Suetonius.[1] See püstitati 9. aastal eKr surnud Rooma väejuhi Drususe auks.[2] Drusus oli Augustuse kasupoeg, kes rajas 13. või 12. aastal eKr Mogontiacumi sõjaväelaagri, mis pidi olema strateegiline lähtepunkt Magna Germania vallutamiseks.
Printsipaadi alguses oli Drususe kenotaaf Mogontiacumi keisrikultuse keskmes. Varakeskajal eemaldati sellelt marmorümbris ning ehitist kasutati vahitornina. 16. sajandil rajati seni massiivse ehitise sisse trepp ja ukseava.
-
Johann Huttichi puulõige (1512/13 ja 1517 vahel) -
-
Varane foto (1892 või 1895/96) -
Saksamaa postmark 1962. aastast: 2000 aastat Mainzi linna
Viited muuda
- ↑ Eutropius, Breviarium ab urbe condita 7.12-13; Suetonius, Claudius 1.3; 11.2
- ↑ Jürgen Oldenstein: "Mogontiacum", raamatus: Heinrich Beck, Dieter Geuenich, Heiko Steuer (toim.), Reallexikon der Germanischen Altertumskunde. Band 20: Metuonis – Naturwissenschaftliche Methoden in der Archäologie, lk. 147; Andreas Panter: Der Drususstein in Mainz und dessen Einordnung in die römische Grabarchitektur seiner Erbauungszeit. Mainz: Landesamt für Denkmalpflege Rheinlandpfalz, 2007, lk. 102.
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Drususe kenotaaf |