Droopi kvoot on kvoot, mida kasutatakse mandaatide jagamiseks valimistel. Seda kasutatakse kõige sagedamini üksiku ülekantava hääle meetodi puhul, kuid võidakse kasutada ka nimekirjavalimistel suurima jäägi meetodi puhul Hare'i kvoodi asemel.

Droopi kvoot arvutatakse valemiga:

kus:

V – häälte koguarv

S – mandaatide arv

Tulemus ümardatakse allapoole täisarvuni. Saadud arv näitab ühe mandaadi saamiseks vajalikku häälte arvu. Kandidaat või nimekiri, kellele antud häälte arv selle ületab, saab mandaadi.

Näide

muuda

Olgu jaotamiseks 4 kohta. Partei A sai 500 häält, partei B sai 400 häält ja partei C sai 300 häält.

Kvoot on (1200/5)+1 = 241 häält. Selle järgi sai A 2,07 kvooti, B 1,66 kvooti ja C 1,24 kvooti. Täisosade järgi saab A 2 kohta, B saab 1 koha ja C saab 1 koha.

Droopi kvoodi võttis kasutusele inglise advokaat ja matemaatik Henry Richmond Droop (18311884).