Distsipliin koolis
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2019) |
Distsipliin koolis on koolis kindlaks määratud kord, kohustuslik allumine kehtestatud korrale. Enne klassiga töö alustamist peab õpetaja mõtlema, millised on klassi reeglid. Sellised reeglid peaksid olema seotud või eelduseks kavandatavale õppetööle. Koolides on küll kehtestatud käitumisreeglid, kuid õpetaja peaks need siiski üle täpsustama, et õpilased paremini asju mõistaksid. Käitumisreeglite tutvustamisel, peaks rõhuma positiivsele ja vähem rääkima negatiivsete käitumisreeglite tagajärgedest.[1]
Õppiva kooli idee muuda
On välja toodud õppiva kooli idee. Õppivas koolis on inimesed, kes tunnevad huvi koolisüsteemi tuleviku osas ning ka selle vastu, mida on võimalik üksteiselt õppida. Distsipliini puhul aitavad kaasa:
- isiklik meisterlikkus ehk suutlikult enda soovide väljendamine. See loob sisemise pinge, mille najal inimene püüab rohkem saavutada.
- Jagatud visioon ehk kollektiivne distsipliin on pühendunud vastastiku eesmärkidele.
- Õppemudelid ehk distsipliin, kus inimese reflekteerimisoskus ning uurimisoskus arendab teadlikkust ning taju. Õppiva kooli eesmärk on turvaliselt ja tulemuslikult rääkida ka asjadest, mis on ohtlikud ja ebamugavad.
- Meeskonnaõpe ehk koostöö distsipliin. Kasutades dialoogi ja diskussiooni, suudavad väiksed rühmad muuta mõtlemist. Õpitakse energia rakendamist ning suurendatakse intelligentsust ja suutlikkust.
- Süsteemne mõtlemine tuleneb tagasisidekäitumisest. Inimesed saavad paremini aru omavahelisest sõltuvusest ning muutustest.[2]
"Ma-näen-sind"-sõnum muuda
Head omavahelised õpetaja ja õpilase suhted võib saavutada, kui edastada omavahel sõnumit “ma näen sind.” See on omadus, mis tunneb ära üksteise identiteeti ja väärtust. Koolisüsteem koosneb klassiruumist, koolist ning kogukonnast ja pole oluline, kas kool asub maal või linnas, süsteem ikka sama. Sooviga midagi muuta, peab see mõjutama kõiki kolme tasandit.[2]
Õppiva kooli keskmeks on klassiruum. Klassiruumis on kolm peamist komponenti: õpetajate puhul on olulised kolm punkti.
- Esiteks, kool peab õpetajaid tähtsustama. Vajalik on koolipoolne toetus, arendamine ning turvalisuse tagamine.
- Teiseks, õpetaja peab olema hooldaja kõikide õpilaste jaoks, mitte ainult oma klassile.
- Kolmandaks, õpetajate kohus on samuti ennast täiendada ja õppida.
- Õpilased pole ainult teadmiste passiivsed omandajad, vaid osalevad kooli arengus. Õpilastel on võime luua ise endale oma visioon elukestva õppe osas.
- Lapsevanemad. Arvati, et lapsevanemaid ei huvita koolielus osalemine, osadel seostub see oma lapsepõlve negatiivse koolikogemusega. Tegelikult tuleks lapsevanemal toetada last tema õppimises.[2]
Paikapanemine muuda
Üheks viisiks, kuidas klassikultuuri kujundada on nt paikapanemine. See tähendab, et reeglid on kõigile teada ning nendest üleastumise korral järgneb karistus. See on tegelikult väga raske süsteem kõigile, kuna sageli on klassis üks patuoinas, kelle tõttu võib kannatada kogu klass ja alata koolikiusamine. See on küll lihtne süsteem – vanemad saavad tagasiside, et kas laps on halb või hea, küll aga puudub toimiv koostöö.[3]
Kujundamine muuda
Teine variant on kujundamine. Antud klassi eesmärk on moodustada toimiv kollektiiv, kus inimesed arvestavad üksteisega. Sellise klassikultuuri kujundamine on väga keeruline, see nõuab suurt tööd ning klassi tundmaõppimist. Küll aga on see väga õpilasesõbralik, kuna arvestab ning tunnustab õpilast.[3]
Pole teada, milline nendest klassikultuuridest oleks parim, kuid siiski on kindel see, et klassikultuur tuleb teha, kuna muidu puudub kord.[3]
Viited muuda
- ↑ Edgar Krull (2000). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "Õppiv kool" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4. mai 2018.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Lemme Randma. "Klassijuhataja – klassi kui terviku juht: ühiste väärtuste kujundamine" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 20. oktoober 2016.