Vikipeedia

Deliktiskeem

Deliktiskeemil on kolm astet: isiku süüdimõistmine kuriteos eeldab, et isik on täitnud mõne karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisu, tema tegu on õigusvastane ja ta on teo toimepanemises süüdi.[1]

Iga kuriteokoosseis jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks koosseisuks. Koosseisu täitmine tähendab nii objektiivse kui subjektiivse koosseisu täitmist. Kui kahtlustatav on mõne süüteokoosseisu täitnud, siis sõltub tema vastutus sellest, kas tema tegu oli ka õigusvastane[2] ja kas ta oli selle toimepanemises süüdi[3].

Kui inimene paneb toime mõne karistusseadustikus sätestatud teo – näiteks tapmise – siis on tema tegu eelduslikult õigusvastane. Õigusvastasuse välistavad ainult seadusega selgesõnaliselt nimetatud erandid.[4] Eesti karistusseadustik loetleb neli alust, mis välistavad kuriteo õigusvastasuse. Need on tegutsemine hädakaitses[5], tegutsemine hädaseisundis[6], kohustuste kollisioon[7] või eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus[8].

Kui esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu, tuleb ka selle puhul kontrollida nii objektiivset kui subjektiivset koosseisu. Näiteks hädakaitse välistab teo õigusvastasuse siis, kui isik objektiivselt viibis olukorras, kus toimus tema elu (kui kaitstavat õigushüve) ohustav rünnak; isik tõrjus rünnet olukorda arvestades kõige säästvama vahendiga; ning hädakaitsetegevus kestis vaid seni, kuni rünnak lõppes. Lisaks on nõutav subjektiivne pool: isik sai aru, et rünnatakse tema elu ja soovis oma tegevusega rünnaku lõpetada. Kui rünnatav on rünnaku edukalt tõrjunud, lüües ründajat näiteks rusika või jala või vajadusel kõige käepärasema ja säästvama eseme (nt külmrelvaga), kuid jätkab löömist ka pärast rünnaku lõppu, siis on ta hädakaitse piirid ületanud. Teise inimese löömine, mida (enam) ei tingi hädakaitse, on õigusvastane tegu.

Isik on teo toimepanemises süüdi siis, kui ta on süüvõimeline ja ei esine ühtegi asjaolu, mis tema süü välistaksid.[9] Isiku süü on karistamise aluseks.[10] Süüvõimeline on vähemalt 14-aastane isik, kes teo toimepanemise ajal oli süüdiv.[11] Kui isik oli teo toimepanemise ajal noorem kui 14-aastane või ei olnud teo toimepanemise ajal süüdiv, siis ei ole teda võimalik kuriteo eest vastutusele võtta.

Süüdimatus muuda

Süüdimatus ehk süüdivuse puudumine tähendab, et isik ei ole võimeline oma tegudest aru saama või neid juhtima ühel põhjusel viiest[12]:

Süüdivust ei mõjuta aga alkoholi- või narkojoove, st isik ei saa vabaneda vastutusest sellepärast, et sooritas kuriteo alkoholi- või narkojoobes. Sealjuures pole oluline, kas joobeseisund on saavutatud meelega või kogemata.[13]

Juriidilise isiku süü muuda

Juriidilise isiku vastutust hinnatakse KarS § 14 lg 1 alusel. Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. See tähendab, et vastavas süüteokoosseisus peab olema kirjas, et vastutusele võib võtta ka juriidilise isiku – nt tapmine (KarS § 113 lg 2) või mõrv (KarS § 114 lg 2), kuid mitte provotseeritud tapmine (KarS § 115) või lapse tapmine (KarS § 116) – teo peab olema toime pannud KarS § 14 lg 1 nimetatud isik ning see tegu peab teenima juriidilise isiku, mitte teo toimepanija enese huve. Süüvõime on õigusvõimelisel juriidilisel isikul.[14] Juriidilise isiku õigusvõime tekkimise ja lõppemise alused Eesti õiguses tulevad tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TSÜS). Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest ja lõpeb registrist kustutamisega. (TSÜS § 26 lg 2 ja TSÜS § 45 lg 2). Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast ja lõpeb seadusega ettenähtud korras (TSÜS § 26 lg 3 ja TSÜS § 45 lg 3). KarS § 37 prim kohaselt puudub juriidilisel isikul süü, kui tema pädeva esindaja toimepandud tegu oli juriidilise isiku jaoks vältimatu. See tähendab, et juriidilise isiku pädev esindaja – nt juhatuse liige – pani toime teo, mis oli talle antud korraldustega selgelt keelatud. Sellisel juhul vastutab ainult teo toime pannud füüsiline isik, kuid mitte juriidiline isik, mida ta esindab.[15]

Süüd välistavad asjaolud muuda

Karistusseadustiku kohaselt välistavad süüteo toimepanemine ettevaatamatusest[16]; eksimus teo keelatuses[17]; loobumine süüteokatsest[18] või loobumine kellegi kuriteole kihutamisest või kokkuleppest süütegu toime panna[19].

Süüteo toimepanemine ettevaatamatusest on võimalik isiku puhul, kes oma vaimsete või füüsiliste võimete tõttu ei saa aru, mida temalt oodatakse ega suuda oma käitumist vastavalt juhtida. Eksimus teo keelatusest tähendab, et süüteo toime pannud isik ei saanud aru, et paneb toime süüteo, ning tal ei olnudki võimalik sellest aru saada.[20]

Süüteokatsest loobumine süüd välistava asjaoluna muuda

Süüteokatsest loobumine välistab süü ainult siis, kui see on vabatahtlik. Nii ei vastuta inimene varguse eest, kui tal on kavatsus kellegi korterisse sisse murda, aga ta mõtleb trepikojas ümber, korterisse ei sisene ja vargust toime ei pane. Süüd aga ei välista see, kui inimene siseneb võõrasse korterisse, pererahva ootamatu saabumise korral viskab juba võetud asjad maha ja põgeneb.

Loobumine on võimalik lõpetamata süüteokatse korral ja võib olla võimalik lõpetatud süüteokatse korral. Süüteokatse on lõpetamata seni, kuni toimepanija veel ei ole teinud kõike, mida tal enese arvates on võimalik süüteo kordasaatmiseks teha.[21] Näiteks arvab ta, et tema relva salves on kuus kuuli, ta on teinud ühe lasu ja arvab, et saab teha veel viis lasku. Kui ta pärast esimest (möödaläinud) lasku edasisest tulistamisest teise inimese pihta loobub, siis on ta vabatahtlikult loobunud ka tapmiskatsest ja teda ei võeta tapmiskatse eest vastutusele. See kehtib ka juhul, kui tegelikult oligi relva salves vaid üks kuul. Teisalt on süüteokatse lõpetatud isegi siis, kui tegelikkuses oleks võimalik kuriteo lõpetamiseks veel midagi teha, kuid toimepanija arvates on kõik juba tehtud.[22] Lõpetatud süüteokatsest loobumine tähendab, et teo toimepanija hoiab ära õigusvastase tagajärje saabumise. Kui lõpetatud süüteokatse nagunii ei tingiks sellist tagajärge, siis välistab toimepanija süü see, et ta püüab tagajärje saabumist ära hoida.[23]Loobumine kuriteole kihutamisest tähendab seda, et isik loobub teist inimest kuriteole kihutamast – st ei tekita teises tahtmist kuritegu toime panna – või kui see pole enam võimalik, siis hoiab ära kuriteo toimepanemise ohu. Kuriteo toimepanemiseks antud kokkuleppest saab loobuda nõusoleku tagasivõtmisega ja sellega, et hoitakse ära kuriteo toimepanemine.[24] Kui inimese loobumine kihutamisest või kokkuleppest siiski ei mõjuta kuriteo toimepanemist või toime panemata jätmist, siis välistab isiku süü see, kui ta tõsimeeli püüdis kuritegu ära hoida.[25]

Viited muuda

  1. ↑ Isikut karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. (Karistusseadustiku § 2 lg 2)
  2. ↑ Vt karistusseadustiku 2. jagu
  3. ↑ Vt karistusseadustiku 3. jagu
  4. ↑ KarS § 27: Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.
  5. ↑ KarS § 28
  6. ↑ KarS § 29
  7. ↑ KarS § 30
  8. ↑ KarS § 31
  9. ↑ Süüpõhimõte, mille sätestab KarS § 32 lg 1
  10. ↑ KarS § 56 lg 1
  11. ↑ KarS § 33
  12. ↑ KarS § 34
  13. ↑ KarS § 36: Tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista süüd.
  14. ↑ KarS § 37
  15. ↑ KarS § 14 lg 2: Juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist.
  16. ↑ KarS § 38
  17. ↑ KarS § 39
  18. ↑ KarS §-d 40–43
  19. ↑ KarS § 43 prim
  20. ↑ KarS § 39 lg 1: Isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu.
  21. ↑ KarS § 41 lg 2: Süüteokatse on lõpetamata, kui isik ei ole veel teinud kõike, mida ta vastavalt oma ettekujutusele teost peab vajalikuks süüteo lõpuleviimiseks.
  22. ↑ KarS § 42 lg 2: Süüteokatse on lõpetatud, kui isik vastavalt oma ettekujutusele teost on teinud kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks.
  23. ↑ KarS § 42 lg 1
  24. ↑ KarS § 43 prim lg 1
  25. ↑ KarS § 43 prim lg 2
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Deliktiskeem&oldid=6599261"