Conditio sine qua non

Conditio sine qua non [kond·itsio sine kvaa noon] (mitmuses conditio sine quibus non, tuntud ka kui conditio-vormel ja vajaliku tingimuse teooria) on vältimatu tingimus, mis tähendab ladina keeles tingimus, ilma milleta mitte. Conditio-vormel jaguneb omakorda ekvivalentsusteooriaks ja korrektiivideks.

Reegli conditio sine qua non järgi on tagajärg teost põhjustatud, kui teo mõttelisel eemaldamisel tagajärg kaob.  

Põhivormel

Conditio-vormelit kasutatakse õiguses tagajärje omistamisel. Võlaõigusseaduses on conditio sine qua non reegel defineeritud §127 lg-s 4. Sätte järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Põhjusliku seose tuvastamist on kirjeldanud Riigikohus lahendis 3-2-1-53-06, mille järgi: “ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud.” Tekkinud kahju ei pea olema alati vahetu tagajärg.

Karistusõiguses on conditio-vormeli järgi põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel olemas, kui süüteo objektiivsesse koosseisu kuuluv tegu on tagajärje eeldus. Tagajärg on konkreetselt saabunud sündmus. Põhjuslikkuse tuvastamisel lähtutakse põhimõttest ex post. Conditio-vormeli järgi tuvastatakse teo ja tagajärje seos ainult tahtliku tegevusdelikti korral.

Ekvivalentsusteooria

Ekvivalentsusteooria järgi on kõik esinevad nähtused põhjuslikult seletatavad. Tagajärjele saab omistada lõputult põhjusi, mis võivad tagajärjest ajas ja ruumis väga kaugele ulatuda. Sellegipoolest on ekvivalentsusteooria karistusõiguses kasutusel, see on põhjusliku seose miinimumnõue. Ekvivalentsusteooria piire rakendatakse objektiivse koosseisu juures.

Korrektiivid

Katkenud põhjuslikkus

Võib juhtuda olukord, kus kahest põhjusest kummagi äramõtlemisel toimub tagajärg ikkagi ja seeläbi ei saa kummagi suhtes tuvastada põhjuslikku seost. Näiteks segab üks isik ohvri kohvi sisse mürki, aga teine isik laseb ohvri enne mürgi mõjuma hakkamist maha. Katkenud põhjuslikkuse korrektiivi järgi tuleb lähtuda ainult sellest ahelast, mis tegelikult tagajärje põhjustas. Järelikult ei vastuta isik, kelle põhjuslik ahel katkeb.

Alternatiivne põhjuslikkus

Kui on mitu põhjust, millest igaüht saab mõtteliselt eemaldada nii, et tagajärg ära ei lange, on kõik põhjuslikud. Näiteks on alternatiivse põhjuslikkuse olukord, kui kaks isikut teineteisest sõltumata ja teadmata panevad pommi kolmanda isiku autosse ning auto käivitamisel lõhkevad mõlemad pommid. Sellist põhjuslikkust nimetatakse ka topeltkausaalsuseks.

Kui esineb kahtlus, kas ühe teo põhjuslik seos vallandus teisest varem, tuleb tegija põhimõttel in dubio pro reo mõista süüdi katses. Kui ei ole selge, kas kumbki tegijatest võis toimida teisest varem, vastutavad mõlemad katse eest.

Kumulatiivne põhjuslikkus

Kui kahest teost ei saa kumbagi mõtteliselt eemaldada nii, et tagajärg ära ei lange, on tegemist kumulatiivse põhjuslikkusega. Näiteks, puistavad kaks isikut kolmanda kohvi sisse mürki, kuid mõlemad sellises koguses, et ilma teise isiku tegevuseta, ei oleks surm saabunud. Nii on tagajärg objektiivselt omistatav, kuid subjektiivselt mitte, sest kummagi tahtlus ei ulatu tagajärjeni.

Reservpõhjus

Võimalikke põhjuslikke ahelaid, mis tegelikult ei realiseerunud, ei tohi juurde mõelda. Nii ei ole põhjuslik seos välistatud, kui isiku tegu ära mõeldes oleks tagajärg niikuinii saabunud mõne hüpoteetilise tegevuse tulemusena. Näiteks ei välista põhjuslikku seost olukord, kus tapetakse surma mõistetud isik.