Comtat Venaissin

Comtat Venaissin (Venaissini krahvkond), tuntud ka lühema nimega Comtat, on Prantsusmaal praeguses Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas asuvat Avignoni linna ümbritsenud piirkonna endine nimi. Piirkond koosnes umbkaudu Rhône'i jõe, Durance'i jõe ja Mont Ventoux' mäe vahelisest alast koos sellest põhja poole jääva paavst Johannes XXII ostetud eksklaaviga Valréas' linna ümbruses. Kogu see piirkond oli enklaav Prantsusmaa kuningriigi sees.

Comtat Venaissin (prantsuse keeles) Coumtat Venessin (Provence'i murdes) 1274–1791
Valitsusvorm	Monarhia
Osa	Kirikuriigi enklaav (vasallriik)
Pealinn	Venasque, Carpentras

Lisaks piirnes Comtat Orange'i vürstiriigiga, mida Comtat samas ka suures osas ümbritses. Avignon ei olnud varem mitte Comtat' osa, vaid seda peeti eraldi krahvkonnaks (comtat): moodustades seega tegelikult enklaavi sees oleva enklaavi.

Piirkonda tuntakse tänapäevalgi mitteametliku nimega Comtat Venaissin, kuigi sellel ei ole enam poliitilist tähendust.

Ajalugu

Aastal 1096 oli Comtat osa Provence'i markkrahvi valdustest, mille Toulouse'i krahv Raymond IV päris Provence'i krahvilt ja markkrahvilt William Bertrandilt. Need Saksa-Rooma riigis olevad maad kuulusid Joanile, kes oli Toulouse'i krahvinna ja Poitiers' krahvi Alphonse'i abikaasa. Pärast tema krahvist abikaasa surma aastal 1271 läksid need valdused tema päranduse järgi Pühale Toolile. Kuna see langes ajale, mil Saksa-Rooma riigis ei olnud ühte valitsejat, ei olnud ka kedagi, kes oleks Joani õigusi kaitsnud ja Comtat saigi aastal 1274 paavstiriigi osaks. Piirkond nimetati selle tolleaegse pealinna Venasque'i järgi. Aastal 1320 sai piirkonna uueks pealinnaks Carpentras.

1316. aastal valiti paavstiks umbes 70-aastane Johannes XXII. Kuna ta oli vägagi vana ja haiglane, ei ennustatud talle pikka paavstipõlve. Kui ta aga külastas 1317. aastal Valréas linna, maitses talle seal pakutud kohalik vein nii väga, et ta ostis linna endale veinivarude tagamiseks ja valitses kokku 18 aastat. Paavst Clemens VI lisas ka kolm naaberküla, pannes nii aluse nn. Paavstienklaavile (enclave des Papes).

Avignoni müüs paavstivõimule krahvinna Jeanne aastal 1348, mille järel kaks comtat'i ühendati ja edaspidi moodustasid need alad ühinenud paavstiriigile kuuluva enklaavi (säilitades aga oma eraldiseisva poliitilise identiteedi).

Kuna enklaavi elanikud ei pidanud makse maksma ega sõjaväes teenima, oli elu Comtat's märksa ahvatlevam kui elu Prantsuse krooni all. Kohast sai varjupaik Prantsusmaa juutidele, keda koheldi paavsti valitsemise all paremini kui mujal Prantsusmaal. Seega pole imestada, et Prantsusmaa vanim sünagoog on Carpentras' linnas asuv 14. sajandil ehitatud sünagoog. Kuni Prantsuse revolutsioonini säilitasid sealsed juudid oma eripärased kombetalitused, mida tuntakse nimetusega Hachmei Provence.

Järjestikused Prantsuse valitsejad püüdsid piirkonda Prantsusmaaga liita ning kuningriigi ja kiriku vaheliste vaidluste ajal tungis Prantsusmaa korduvalt piirkonda (aastatel 1663, 1668 ja 1768–1774). Louis XIV ja Louis XV valitsemisaegadel kehtisid Comtat Venaissinile kaubandus- ja tollipiirangud.

Paavsti võim kestis kuni aastani 1791, mil peeti volitusteta rahvahääletus ning sealsed elanikud hääletasid Prantsusmaaga liitmise poolt. Mõni aasta hiljem moodustati piirkonna põhjal Vaucluse'i departemang, kuhu kuulusid ka Valréas' eksklaav ja Luberoni mäemassiivi lõunaosa. Paavstivõim ei tunnustanud seda aga ametlikult kuni aastani 1814.

Kaarte

• 
  Comtat'i ja Orange'i vürstiriigi kaart aastast 1547
• 
  Comtat Venaissin'i ja Avignoni kaart aastatest 1580–1583
• 
  Comtat Venaissin'i piirid

Vaata ka

• Kirikuriik