Comines-Warneton

Comines-Warneton
hollandi	Komen-Waasten
Picardie' murre	Comène-Warneuton
	Magistraadihoone
	Lipp Vapp
	Pindala: 61,09 km²
	Elanikke: 18 063 (1.01.2018)
	Koordinaadid: 50° 46′ N, 3° 0′ E

Comines-Warneton (hollandi keeles Komen-Waasten) on vald Belgias Valloonia piirkonnas Hainaut' provintsis Tournai-Mouscroni ringkonnas.

Eksklaavina Flandria piirkonnas Lääne-Flandria provintsis asuv vald moodustati 1977. Warneton sai linnaõigused 1825. Läbi valla voolab Leie jõgi.

Valla pindala on 61,09 km². Vallas elas 1. jaanuari 2011 seisuga 17 806 inimest, mis teeb rahvastiku keskmiseks tiheduseks 292 in/km².

Comines-Warneton on kakskeelne vald. Valloonia on prantsuskeelne piirkond, aga Comines-Warnetonis on inimestel õigus vallavalitsusega suhelda ka hollandi keeles ja selles keeles antakse õpetust ka mõnes koolis.

Asulad

Comines-Warneton jaguneb järgmisteks osavaldadeks, asulateks ja piirkondadeks:

Nr	Nimi
I (VI)	Comines - Comines - Ten Brielen
II	Houthem
III	Bas-Warneton
IV	Warneton
V (VII)	Ploegsteert - Ploegsteert - Le Bizet

Suurte Rooma numbritega on tähistatud osavallad.
Kollakad alad tähistavad linnastunud piirkondi

Ajalugu

Sel ajal, mil Madalmaad kuulusid Hispaaniale, kuulus Comines-Warnetoni ala Flandria krahvkonda. Aacheni rahuga jagati see 1668 mööda Leie jõge kaheks: jõest põhja poole jääv ala jäi Hispaaniale, lõuna poole jääv ala läks Prantsusmaale. 1678 sõlmitud Nijmegeni rahuga läks ka põhjapoolne osa Prantsusmaale, aga 1713 sai Hispaania selle Utrechti rahuga tagasi. 1815 andis Viini kongress selle maa-ala Madalmaadele ja alates 1830 kuulub see Belgiale.

1719 avati Comines's ketrusvabrik, mis töötas peaaegu kakssada aastat. Esimeses maailmasõjas rüüstas Saksa sõjavägi linna ja vedas ketrusvabriku sisustuse Saksamaale.