Citizen OS
Citizen OS on kogukondadele ja rühmadele suunatud e-otsustamise platvorm. See võimaldab otsuste tegemisel kaasa rääkida ning hääletada olukordades, kus osalejatel ei ole ühes ruumis viibimine võimalik või see oleks väga ebamugav. Samuti ka olukordades, kus ühte dokumenti peab digiallkirjastama suur hulk inimesi, näiteks rahvaalgatuste, petitsioonide, korteriühistu ja mittetulundusühingute üldkoosolekute puhul. Ka äriühingute koosolekute puhul, kus otsuseid võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata.[1] Citizen OS-is allkirjastatud dokumente võtavad vastu nii Riigikogu kui ka äriregister.
| Citizen OS | |
|---|---|
| Asutatud | 27. jaanuar 2014 |
| Peakorter | Tallinn, Eesti |
| Valdkonnad | e-demokraatia, e-osalus, e-valitsemine |
| Teenused | e-otsustamise platvorm rühmadele |
| Tunnuslause | Otsustame koos! |
| Koduleht | www.citizenos.com |
Citizen OS alustas tegevust 2014. aasta jaanuaris Teeme Ära SA, Avatud Eesti Fondi, Eesti Väitlusseltsi, Eesti Koostöö Kogu ja teiste eraisikutest toetajate ja nõustajate abiga.[2] Esimene versioon avanes kasutajatele 28. septembril 2015.
Rahvaalgatus.ee on ehitatud Citizen OS-i platvormile.[3] Citizen OS on avatud API ja avatud lähtekoodiga[4] ning kasutab Apache 2.0 litsentsi.
Funktsioonid muuda
Citizen OS on mõeldud kasutamiseks eelkõige olukordades, kus inimesed ei saa ühte ruumi otsustama ja arutama tulla või kui ühele dokumendile on vaja paljude inimeste allkirju. Selleks on platvormil mitmeid lahendusi:
- igaüks saab luua nii avalikke kui ka privaatseid aruteluteemasid. Avalikud teemad, kus kõik saavad sõna sekka öelda, on mõeldud eelkõige ühiskonda puudutavate muudatuste üle arutlemiseks. Privaatse arutelu saab luua näiteks oma korteriühistu liikmete seas, lisades valitud liikmed e-posti aadresside kaudu;
- arutelu läbiviimiseks saab platvormil üles laadida dokumendi või lisada oma ettepaneku vabatekstina. Iga osaleja saab ettepanekule lisada kas poolt- või vastuargumente, kommenteerida, kritiseerida ja teisi alternatiive pakkuda ning sõnastust kohendada;
- ettepanekute üle saab otsustada. Hääletada saab nii sotsiaalmeedia kontoga kui ka digiallkirjaga. Võimalik on valida mitme valikuvariandi seast või panna küsimus poolt-vastu hääletusele või valida muu põhimõte. Igale osalejale saab anda vetoõiguse või jõuda konsensuseni. Häält on võimalik ka teisele kasutajale delegeerida (nn volitus- või valgdemokraatia);
- tehtud otsused saab korralikult vormistada. Citizen OS ei võimalda anonüümset kommenteerimist ega hääletamist – iga kasutaja on tuvastatav kas Citizen OS-i konto, sotsiaalmeedia konto, Smart-ID, ID-kaardi või Mobiil-ID kaudu. Hääletustulemustest annab süsteem nii statistilise ülevaate, graafilise kokkuvõtte kui ka kõikide hääletanute digiallkirjadega konteineri;
- saab jälgida tehtud otsuste edasist käekäiku. Otsuse elluviijatele saab pärast hääletamise lõppu teha päringuid ning allkirjastatud dokumente muudele asutustele – nagu äriregister, Vabariigi Valitsus, ministeeriumid jne – edastada. Enam kui 1000 allkirjaga dokumente saab edastada Riigikogule seadusemuudatuse algatamiseks ning jälgida nende kulgu.
Platvorm on kasutatav nii eesti, inglise, vene kui ka prantsuse keeles.
Kasutatavus muuda
2018. aasta aprilli seisuga oli Citizen OS-i platvormil 29 439 registreeritud kasutajat. Kokku oli antud 52 150 digitaalset häält. Jooksvaid näitajaid näeb Citizen OS-i kodulehel.[1]
Auhinnad muuda
Loovusfestivalil Kuldmuna 2016 sai Citizen OS Hõbemuna digitaalse reklaami ja on-line rakenduse kategoorias. Disain disainistuudiolt DUX.[5]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Citizen OS koduleht
- ↑ "Eesti Arengufondi Arenguidee konkursi kirjeldus". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. juuli 2018. Vaadatud 21. juulil 2018.
- ↑ Rahvaalgatus.ee koduleht
- ↑ Citizen OS avatud lähtekood
- ↑ Loovusfestival Kuldmuna 2016 koduleht