Uuresulatis

Uuresulatis^[1] ehk uurdeemail^[2], ka émail champlevé (prantsuse keeles champlevé [ʃɑ̃.lə.ve] 'sisse lõikama', 'graveerima'^[3])^[4] on metallesemete kaunistamise tehnika, mis seisneb metalli pinda lõigatud või uurendatud süvendite täitmises emailiga. Kõrgemaks jäetud metallipind toimib taustana ja joonistusena värviliste emailpindade vahel ja ümber.

Staveloti triptühhon (avatud tiibadega 48 × 66 cm). Maasi emailitöö, umbes 1156–1158

Tehnika muuda

Uuresulatise puhul lõigatakse või söövitatakse tulevast emailkujutist moodustavad süvendid eelnevalt poleeritud metallplaati, ajalooliste emailiteoste puhul tavaliselt vase- või vasesulamist, kuld- või hõbeplaati, või tekitatakse süvendid vermimise või valamise teel. Vask- või hõbeesemed võidakse enne emaili pealepanemist veel kullata. Süvendid täidetakse peeneteralise emailiseguga. On arvatud, et varakeskaja emailkunstiteoste jaoks jahvatati Rooma ehitiste mosaiikidest väljaurgitsetud smaldikivikesi^[5]. Emailiseguga kaetud metallobjekti kuumutatakse, kuni email sulab, ja seejärel lastakse sel jahtuda. Kui emailipind ei ulatu metallipinnani, korratakse emailisegu lisamist ja kuumutamist kuni süvendid on piisavalt täidetud. Seejärel eseme pind silutakse karborundiga ja pimsskiviga ning poleeritakse^[6].

Erinevus teistest tehnikatest muuda

Uuresulatisega kaunistatud esemel on metallipinnast moodustuvad joonistusjooned ebaühtlasema laiusega kui kärgsulatisega (cloisonné) kaunistatud objektil, viimatinimetatu puhul luuakse kujutis pealejoodetud ühtlase paksusega metalltraadist või metalliribast (tehnikate erinevus on sama mis intarsia ja marketrii puhul puidutöös).

Émail champlevé ei sarnane üldse gooti kunstis oma tipptaseme saavutanud basse-taille emailitehnikaga, sest uuresulatise uurete põhjad jäävad lõikamistehnika võimaluste piirides krobelised ja seetõttu kasutatakse uuresulatises ainult läbipaistmatut emaili (basse-taille tehnikas kaetakse õrnalt reljeefsena modelleeritud süvendkujutised poolläbipaistva või läbipaistva emailiga).

Ajalugu muuda

Uuresulatis oli tuntud juba antiikajal^[7]^[8]. Tehnika sobib hästi võrdlemisi suurte pindade katmiseks, samuti on lõikamine lihtne viis figuraalsete kujutiste loomiseks, kuigi varased uuresulatised keltide ja germaanlaste kunstis kasutasid geomeetrilist ornamenti.Tõelise õitsengu saavutas uuresulatis romaani ja gooti kunstis 12. ja 13. sajandil, kus sellega kaunistati reliikviakaste, laekaid, altareid, ehis- ja mälestustahvleid, raamatukaasi, altari- ja protsessiooniriste, ning nii liturgilisi kui ka muid nõusid. Kuulsaimad koolkonnad olid Limogesi piirkonnas ja Maasi jõe äärsetel aladel (tänapäeva Belgias) tegutsenud emailimeistrid.

Pildid muuda

Rooma-aegne anum Staffordshire'ist, Hadrianuse valli äärsetele sõjaväelaagritele vihjava pealiskirjaga
Keldi hobusevarustuse osa, umbed 50. aasta, Briti saared
Maasi koolkonna meistrite tehtud Andrei Bogoljubski tseremooniakätis, 1170.-1180. aastad
Maarja kuulutus. Detail Verduni Nikolause Klosterneuburgi altarilt
Thomas Becketi tapmise ja matuse stseene kujutav kullatud vasest relikviaar 1180-1200
Piiskopisaua ots Maarja kuulutuse stseeniga. Kullatud vask emailpanustega, 13. sajand
Emailitud vapp vaskplaadil, oletatav mälestustahvel 1554. aastast