Canned Heat

Canned Heat on ameerika bluusi- ja rokkbänd, mis asutati Los Angeleses 1965. aastal. Bänd on andnud suure panuse bluusmuusika ja selle originaalartistide populariseerimisel. Bändi asutasid kaks bluusientusiasti Alan Wilson ja Bob Hite, kes võtsid nime Tommy Johnsoni 1928. aasta laulust "Canned Heat Blues", mis räägib alkohoolikust, kes oli meeleheitlikult hakanud jooma denaturaliseeritud (tehnilist) piiritust "Sternot", mida selles kultuuriruumis üldiselt nimetati "Canned Heatiks". Algne 1914. aasta tootenimi oli Sterno Canned Heat.

Canned Heat'i klassikaline koosseis 1970. aastal

Pärast esinemist Monterey ja Woodstocki festivalidel 1960. aastate lõpus saavutas bänd ülemaailmse kuulsuse koosseisuga: Bob Hite (vokaal), Alan Wilson (kitarr, suupill ja vokaal), Henry Vestine ja hiljem Harvey Mandel (soolokitarr), Larry Taylor (bass) ja Adolfo de la Parra (löökriistad).

Canned Heati muusika ja suhtumine leidis oma sihtrühma ning tegi bändist ühe hipiajastu populaarseima bändi. Canned Heat esines enamikul suurematel muusikaüritustel 1960. aastate lõpus, esitades bluusistandardeid koos omaloominguga ja mängides kontsertidel aeg-ajalt pikki "psühhedeelseid" soolosid. Kaks nende lugu – "Going Up the Country" ja "On the Road Again" – said rahvusvahelisteks hittideks. "Going Up the Country" oli 1927. aastal salvestatud Henry Thomase loo "Bull Doze Blues" uusversioon. "On the Road Again" oli uusversioon 1953. aasta samanimelisest Floyd Jonesi laulust, mis väidetavalt põhineb 1928. aastal salvestatud Tommy Johnsoni laulul "Big Road Blues".

1970. aastate algusest peale toimus Canned Heatis arvukalt koosseisumuudatusi. Alates 1990. ja 2000. aastatest ning pärast Larry Taylori surma 2019. aastal on Adolfo de la Parra olnud ainus algliige bändi 1960. aastate koosseisust. Ta kirjutas bändi karjäärist raamatu "Living the Blues". Tuntud kitarristid, kes kogusid kuulsust mängides bändi hilisemates koosseisudes on näiteks Harvey Mandel, Walter Trout ja Junior Watson.