Brigit ehk Brigid oli keldi mütoloogias ravitsemis- ja viljakusejumalanna, kes aitas naisi sünnitusel.

Teda kummardati laialdaselt Iirimaal ja Britannias, kus teda tunti tõenäoliselt Brigantia nime all.[1]. Põhja-Inglismaal oli Brigantia enne roomlaste sissetungi valitseva hõimu, brigantide, peajumalanna. Teda seostati vee, sõja ja ravitsemisega, aga ka jõukusega. Prantsusmaal kandis ta Brigindo nime.[1] Teda austati Imbolci pidustuste ajal 1. veebruaril, ajal, mil uted poegisid.[1]

Ta oli abielus jumal Bresiga ning sünnitas talle kolm poega.[1] Brigit oli Lugi õde ja Dagda tütar.[viide?] Tihti esineb Brigid ka oma ema Anu teisendina, mis tähendab, et nad olid tõenäoliselt ühe ja sama emajumalanna eri aspektid.[1]

Ta oli oluline viljakusjumalanna ja ravija, kaitses sünnitavaid naisi ning oskas tulevikku ennustada. Ta oli ka seppade ja poeetide kaitsejanna, olles tihedalt seotud bardidega.[viide?] Ta oli seotud pühade kaevudega ja ka Brenti jõgi sai tema järgi nime.[viide?]

Püha Brigid või Püha Bride, üks Iirimaa kaitsepühakuid, võis olla enne ristiusu vastuvõtmist jumalanna Brigid preestrinna.[1]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Arthur Cotterell, Lääne mütoloogia entsüklopeedia, Varrak, 2001