Bremsberg
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Bremsberg on kallak kaeveõõs, mida kasutatakse materjali allalaskmiseks mehaaniliste seadmete abil.[1] Bremsberge kasutati nii kaevandustes kui ka maa peal materjali transportimiseks.[2] Kaevandustes kasutatakse bremsberge kaevise laskmiseks madalamale tasemele.[3]
Algupära muuda
Põhimõtteliselt on bremsberg kaldkaeveõõs. Minimaalne bremsbergi kalle, millel vagonett sõidab vabalt alumisele tasandile, sõltub mitmest asjaolust. Praktikas sõltub kalle bremsbergi pikkusest ja nurgast, mis jääb 2,2 ja 11 gooni (kümnendkraad) vahele.[5] Kasutusel on ka järsemad bremsbergid.[2] Vagonette liigutatakse kas otse bremsbergi põhjal või põhja paigutatud siinidel. Vagonettide hoogu pidurdatakse vastukaaluga. Tõstemahhanism võib olla ühe või kahe trumliga. Ühe trumliga süsteemis kasutatakse vagoneti pidurdamiseks eraldi vastukaalu. Kahe trumliga süsteemis kasutatakse hoo pidurdamiseks tühja vagonetti, mis liigub üles, samal ajal kui täis vagonett liigub alla.[6]
Liigitus muuda
Bremsberge on nii ajutisi kui ka kapitaalseid. Ajutised bremsbergid rajatakse ainult kihipaksuselt ja kuni järgmise tasemeni. Väljatakse ainult kaevis. Ajutisi bremsberge ei kasutata materjalide transpordiks, seetõttu ei toestata neid kapitaalselt. Kapitaalseid bremsberge kasutatakse materjali transpordiks ja neid kasutatakse pikemat aega. Kapitaalsed bremsbergid on laiemad, kuna neisse paigutatakse vagonettide tõstemehhanismid.[7]
Ehitus muuda
Bremsbergis kasutatakse sama laiu rööpaid kui mujal kavanduse strekkides. Sõltuvalt sellest, kas kasutatakse ühte või kahte trumlit, on kasutusel kas üks või kaks paari rööpaid. Ühe trumli korral kasutatakse vastukaalu jaoks eraldi juhtlati. Vastukaal peab olema nii raske, et tõmbaks tühja vagoneti ülemisele tasemele. Praktikas on ennast tõestanud, et vastukaalu mass on poolteist tühja vagoneti kaalust. Kõige lihtsam vastukaal on madal vagonett, mis on täidetud malmi tükkidega. Kui vastikaaluks kasutatakse vagonetti on kasutusel kahed rööpad. Bremsbergi ülemises osas asetseb mehhanism, mis vähendab alla sõitva vagoneti kiirust.[8] Bremsbergi alumises osas on aga ala, kus vagonette tühjendatakse.[5]
Bremsberg maa peal muuda
Maa peal kasutati bremsberge kõrgel asuvatest stollidest kaevise transpordiks.[9] Et bremsbergi mägisele alale rajada, tuli ala taimkattest vabastada ja tasandada.[4] Tasandatud alale rajati vundament, millel said vagonetid sõita.[9] Vagonetid sõitsid alla kas oma ratastel või spetsiaalsetel platvormidel. Et tühjad vagonetid taas üles saaksid, rajati mõnikord kaks paari rööpaid.[10] Maa peale rajatud bremsberge võib näha Walesi kiltkivikaevanduste juures ja Saksamaal Harzi piirkonnas.
Viited muuda
- ↑ Erklärendes Wörterbuch der im Bergbau in der Hüttenkunde und in Salinenwerken vorkommenden technischen und in Salinenwerken vorkommenden technischen Kunstausdrücke und Fremdwörter. Verlag der Falkenberg'schen Buchhandlung, Burgsteinfurt 1869.
- ↑ 2,0 2,1 Albert Serlo:Leitfaden der Bergbaukunde. Zweiter Band, 4. Auflage. Verlag von Julius Springer, Berlin 1884.
- ↑ Heinrich Veith:Deutsches Bergwörterbuch mit Belegen. Verlag von Wilhelm Gottlieb Korn, Breslau 1871.
- ↑ 4,0 4,1 Herbert Stahl, Gerhard Geurts, Hans-Dieter Hilden, Herbert Ommer, Siegfried Raimann: Das Erbe des Erzes, Band 4, Der Lüderich. Bergisch Gladbach 2008, ISBN 978-3-932326-52-3.
- ↑ 5,0 5,1 Gustav Köhler:Lehrbuch der Bergbaukunde. 6. Auflage. Verlag von Wilhelm Engelmann, Leipzig 1903.
- ↑ Walter Bischoff, Heinz Bramann, Westfälische Berggewerkschaftskasse Bochum:Das kleine Bergbaulexikon. 7. Auflage. Verlag Glückauf, Essen, 1988, ISBN 3-7739-0501-7.
- ↑ Fritz Heise, Fritz Herbst:Lehrbuch der Bergbaukunde mit besonderer Berücksichtigung des Steinkohlenbergbaus. Erster Band, Verlag von Julius Springer, Berlin 1908.
- ↑ Emil Stöhr:Katechismus der Bergbaukunde. Lehmann & Wentzel Buchhandlung für Technik und Kunst, Wien 1875.
- ↑ 9,0 9,1 Wilfried Ließmann:Historischer Bergbau im Harz. 3. Auflage. Springer Verlag, Berlin/Heidelberg 2010, ISBN 978-3-540-31327-4.
- ↑ Helge Steen:Geschichte des modernen Bergbaus im Schwarzwald. Verlag Books on Demand, Norderstedt 2004, ISBN 3-8334-1653-X.