Brežnevi triloogia
Brežnevi triloogia ehk Brežnevi memuaarid oli aastatel 1978–1979 Leonid Brežnevi nime all üllitatud teoste sari.
1978. aastal ilmus ajakirjas Novõi Mir ("Новый мир") 15-miljonilises tiraažis Brežnevi mälestusteraamatud ehk nn "Brežnevi triloogia", mille eest Leonid Iljitš pälvis 1980. aasta aprillis NSV Liidu kõrgeima auhinna, Lenini preemia, kirjanduse vallas. Triloogiasse kuulusid raamatud "Väike maa" ("Малая земля"), "Taassünd" ("Возрождение") ja "Uudismaa" ("Целина"). Hiljem väideti, et teoste ilmumise ajal seniilsuse märke ilmutanud Brežnevi asemel oli üllitiste autoreiks rühm palgalisi ajakirjanikke: Anatoli Agranovski, Aleksandr Murzin, Vladimir Gubarev ja kirjanik Arkadi Sahnin.[1]
Hiljem ilmusid samas ajakirjas veel täiendavad mälestuste peatükid: 1981. aastal "Kui elu käis tehasevile järgi" ("По заводскому гудку") ja "Kodumaatunne" ("Чувство Родины") ning 1983. aastal "Moldaavia kevad" ("Молдавская весна"), "Kosmiline Oktoober" ("Космический Октябрь") ja "Kommunistidest" ("Слово о коммунистах"). Nagu ka paljud teised Leonid Brežneviga seotud aspektid, muutusid tema "memuaarid" rohkete anekdootide ja pilgete objektiks[2] (sageli viidati sellele, et peasekretär ei pruukinud isegi neid läbi lugeda, oletus, millele mõned allikad tõepoolest viitavad).
1987. aastal korjati need raamatud raamatupoodidest ära ja anti üle makulatuuriks.[3]
Viited ja märkused
muuda- ↑ "14 этапов эпохи Брежнева: чем гордиться и чего стыдиться" (vene). RIA Novosti. 19. detsember 2006. Vaadatud 21.05.2018.
- ↑ Üks tuntud tšastuška kõlas: "Появилась "Целина" - удивилась вся страна: как же вождь ее состряпал - коль не смыслит ни х***а?" - "Ilmus "Uudismaa", imestas kogu maa: kuidas küll juht selle kokku käkerdas, kui ei mõtle mitte m***gi?" - Александр Мурзин: Я писал за Брежнева «Целину»
- ↑ Любви все звания покорны (2)