Bottengarn

Bottengarn (rootsi bottengarn – ‘põhjavõrk’) on suur angerjamõrd, millega püütakse kuni 10 m sügavuses rannavees.

Selle esiosa on võrkkast, mis on pealt lahtine ja millesse avanevad ühe või kahe pära suudmed. Pärad koosnevad mitmest lahtikäivast ja teineteise taha kinnituvast osast. Bottengarni kasti kõrgus on tavaliselt 3,5–9 m, tiiva (vesiaia) pikkus 80–170 m. Eestis kasutatakse bottengarni tavaliselt rändangerja püügiks Saaremaal ja Hiiumaal.

Bottengarn on Ameerika päritolu püünis, mis jõudis Euroopas esmalt Taani, seda prooviti Taani väinades juba 1850.–1860. aastail. Sealt jõudis see püünisetüüp 20. sajandi algul edasi Rootsi.

Eestisse tõi bottengarni Rootsist 1929. aastal A. Vikström ning esimesi katsetajaid oli M. Schmuul (Smuul) Muhust. 1939. aastal oli Saaremaal juba üle 340 bottengarni. Samal aastal hakati neid Eestis tööstuslikult tootma.

Välislingid

• Bottengarn Merevikis