Bosporose kuningriik
Bosporose kuningriik, tuntud ka kui Krimmi Bosporose kuningriik (kreeka: Βασίλειον του Κιμμερικού Βοσπόρου), oli vanaaja riik, mis asus Krimmi poolsaare idaosas ja Tamani poolsaarel Kertši väina rannikul (kuningriik ei saanud nime Musta mere teises otsas Istanbuli juures asetseva Bosporuse väina järgi).
|
Krimmi Bosporose kuningriik 438 eKr – 370 pKr | |||||
 Kaardilt on näha Bosporose kuningriigi (punane) kasvu läbi aastate | |||||
| Valitsusvorm | Satelliit-monarhia | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Osa |
Iseseisev riik (kuni u 107 eKr) Pontuse kuningriigi osa (107-63 eKr) Rooma keisririigi satelliitriik | ||||
| Pealinn | Panticapaeum | ||||
| Religioon | Vana-Kreeka usund | ||||
| Riigikeeled | Kreeka | ||||
| Rahaühik | Rooma raha | ||||
| |||||
Bosporose kuningriik oli pikima ajalooga Rooma satelliitriik. Bosporose riigi kuldaeg oli 2.-1. sajand eKr. Keiser Nero ajal, aastatel 63-68 pKr, oli Bosporos Rooma provints. Teise sajandi lõpus pKr andis kuningas Sauromates II sküütidele kriitilise hoobi ning liitis kõik Krimmi alad oma riigiga.
Bosporose riigi majandus tugines peamiselt vilja-, kala- ja orjaekspordile. Kaubavahetuse tulemusel tekkinud rikkused peegelduvad tänapäevalgi vastavastatud kurgaanides. Omal ajal edukad linnad on jätnud tulevastele põlvedele märkimisväärse kultuuri- ja arhitektuuripärandi, mida säilitatakse peamiselt Peterburi Ermitaažis.