Boris von Uexküll

Boris von Uexküll (nagu teda enamasti kutsuti) ehk Berend Johann Friedrich von Uexküll (17931870) oli Vana-Vigala mõisnik, kaardiväerittmeister.

Muuhulgas Hegeli sõber, kellega ta ka kirjavahetust pidas.

Ta oli Vigala eraõiguse väljakuulutaja Berend Johanni vanim poeg. Ta armastas eesti rahvast, kasutas oma rikkust koolide rajamiseks ja sisustamiseks, oli eestvedajaks Vigala Maarja kirikuhoone laiendamisel aastatel 1844/45 tänase suuruseni. Ta oli võlgades ja vabanes neist alles peale naitumist tubli neiuga, kes tal üle kolme rubla päevas ei lasknud kulutada. Ta asutas köstrikooli 1823. aastal Vigala köstrimajasse ja kulud võttis enda kanda. Ta lasi ehitada Tõnuma nõmme[1] Oese kooli 1833. aastal ja Jädivere seminari 1844. aastal.

Oese kooli õpetajate palk tuli mõisast ja õpilased said toetustki. Oese kooli jaoks lasi ta trükkida Münchenis eestikeelse noodiraamatugi. Oese kool oli ka põllutöökooliks, mille praktika baasiks tänases keelepruugis oli Vana-Vigala mõis. Seal oli õpetajaks aastakümneid Matthias Johann Eiseni isa Jaan Eisen, kelle õpilastest kümme läksid mõisavalitsejateks. Lauluõpetuse ja pillide valmistamisega pani ta aluse muusikaelule Vigalas, mis puhkes õide sajandi lõpu poole.[2]

Teosed eesti keeles muuda

Viited muuda

  1. Kilde Vanamõisa küla minevikust, Kolhoosi Tõde: EKP Märjamaa Rajoonikomitee ja Märjamaa Rajooni TSN häälekandja, nr. 55, 10 mai 1962
  2. Jaak Uibu, Ettekanne Peru kooli Mälestuspäeval 20. juulil 2019.