Boca Juniors
Club Atlético Boca Juniors on Argentina spordiklubi, mis tegutseb riigi pealinnas Buenos Aireses La Boca linnaosas. Klubi on eelkõige tuntud oma jalgpallimeeskonna järgi.
 | |||
| Täisnimi | Club Atlético Boca Juniors | ||
|---|---|---|---|
| Hüüdnimi |
Xeneizes Azul y Oro ('sinine ja kuld') La Mitad Más Uno ('pool pluss üks') | ||
| Asutatud | 3. aprillil 1905 | ||
| Väljak | La Bombonera | ||
| Mahutavus | 49 000 | ||
| Esimees |
 Jorge Amor Ameal | ||
| Peatreener |
Jorge Almirón | ||
| Liiga | Primera División | ||
| 2022 | 1. koht | ||
| Internet | Klubi koduleht | ||
| |||
Klubi asutati 3. aprillil 1905. Boca Juniorsi jalgpallimeeskond hakkas riigi kõrgliigas mängima 1913. aastal ning pole pärast seda kordagi kõrgliigast välja langenud.
Boca Juniors on Argentina kõige edukam jalgpalliklubi, olles võitnud 74 tiitlivõistlust, sealhulgas tulnud 35 korda Argentina meistriks ja võitnud 17 karikat. Rahvusvahelisel tasandil on võidetud 22 võistlust, millega on see üks edukamaid klubisid maailmas.
Boca Juniorsi suurimaks rivaaliks on River Plate ning nende kahe klubi vahelised mängud on tuntud nimega Superclásico, mis on üks kõige tulisem kahe jalgpalliklubi vaheline derbi maailmas.
Klubi kodustaadion on Estadio Alberto J. Armando, mis kõnekeeles on tuntud nimega La Bombonera.
Mänguvorm muuda
Boca Juniorsi esimene mänguvorm oli valge särk peenikeste mustade vertikaalsete triipudega, mis hiljem asendati helesinise särgiga, mis omakorda asendati uuesti valge särgiga millel olid mustad triibud.
1906. aastal mängis Boca Juniors kohtumise Nottingham de Almagroga. Kuna mõlemad meeskonnad kandsid ühesuguseid särke, siis otsustati mängu võitljale anda õigus seda disaini edasi kasutada, ning kaotaja peab uue särgi leidma. Boca Juniors kaotas selle kohtumise, ning uue särgi värvid otsustati võtta järgmise laeva lipu järgi mis La Boca sadamasse sõidab. Selleks osutus Rootsi lipu all seilav laev ja nii saigi Boca Juniors oma uuteks klubi värvideks sinise ning kuldse.
Mängija riietuse areng muuda
        1905
|
  1905–06
|
   1906–07
|
 1907–12
|
 1913–
|
Mänguvormi tootjad ja sponsorid muuda
| Aastad | Tootja | Sponsor |
|---|---|---|
| 1905–80 | Adidas | None |
| 1983 | Vinos Maravilla | |
| 1984 | Dekalb | |
| 1985 | None | |
| 1986–88 | Fate | |
| 1989–92 | FIAT | |
| 1992–95 | Olan | Parmalat |
| 1995–96 | Olan / Topper | Quilmes |
| 1996–01 | Nike | |
| 2001–03 | Pepsi | |
| 2003–04 | Pepsi & Goodyear | |
| 2004–05 | Red Megatone & Goodyear | |
| 2006 | Megatone & Goodyear | |
| 2007–09 | Megatone & UNICEF | |
| 2009–11 | LG & Total | |
| 2012–14 | BBVA & Total | |
| 2014–16 | BBVA & Citroën | |
| 2016–17 | BBVA & Huawei | |
| 2017–18 | BBVA & ? | |
| 2018–19 | Qatar Airways & Axion | |
| 2020– | Adidas | Qatar Airways & Axion |
Logo muuda
Klubi logo areng muuda
-
1911–14
-
1920–55
-
1955
-
1960–70
-
1970–95
-
1996–
Kodustaadion muuda
| Aastad | Mänguväljak/staadion |
|---|---|
| 1905–07 | Dársena Sud |
| 1908–12 | Isla Demarchi |
| 1914–15 | Wilde |
| 1916–24 | Ministro Brin and Senguel |
| 1924–38 | Brandsen and Del Valle Iberlucea |
| 1940– | Alberto J. Armando (La Bombonera) |
Dársena Sud muuda
Klubi esimene väljak oli vanas Buenos Airese sadamapiirkonnas. 1907. aastal koliti Dársena Sudilt minema, kui staadion ei vastanud enam liiga nõuetele.[1]
Isla Demarchi muuda
Aastatel 1908–1912 kasutas Boca Juniors kolme väljakut Isla Demarchi piirkonnas.[2][3]
Wilde muuda
1914. aastal kolis klubi La Bocast eemale, kui kodustaadioniks oli Avellaneda Partidos asunud Wilde staadion. Pärast kehva hooaega koos madalate publikunumbritega otsustati 1915. aastal kolida tagasi La Boca piirkonda.
Ministro Brin & Senguel muuda
26. mail 1916 avas Boca Juniors oma esimese staadioni Ministro Brin ja Sengueli ristmikul. Boca mängis seal kuni 1924. aastani, peale mida koliti oma praegusesse asukohta Brandsen ja Calle Del Crucero (tänapäeval Del Valle Iberlucea) tänaval.[4]
Estadio Alberto J. Armando (La Bombonera) muuda
Uue staadioni ehitustööd algasid 1938. aastal. La Bombonera valmimiseni 25. mail 1940 pidas Boca Juniors oma kodumängud Ferro Carril Oeste kodustaadionil. Kolmanda korruse lisamisega staadionile 1953. aastal sai staadion omale nüüdseks kuulsa hüüdnime La Bombonera ('šokolaadikarp').
La Bombonera mahutavus on 49 000, kuid klubil on plaan lähitulevikus staadioni renoveerida ning laiendada, millega tõuseks staadioni mahutavus 78 000 pealtvaatajani.[5]
Mängijad muuda
Praegune koosseis muuda
Seisuga 19. oktoober 2023[6]
Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.
|
|
Saavutused muuda
- Liiga
- Primera División (35): 1919, 1920, 1923, 1924, 1926, 1930, 1931 LAF, 1934 LAF, 1935, 1940, 1943, 1944, 1954, 1962, 1964, 1965, 1969 Nacional, 1970 Nacional, 1976 Metropolitano, 1976 Nacional, 1981 Metropolitano, 1992 Apertura, 1998 Apertura, 1999 Clausura, 2000 Apertura, 2003 Apertura, 2005 Apertura, 2006 Clausura, 2008 Apertura, 2011 Apertura, 2015, 2016–17, 2017–18, 2019–20, 2022.
- Riigisisesed karikavõistlused
- Copa de la Liga Profesional (2): 2020, 2022
- Supercopa Argentina (1): 2018, 2022
- Copa Argentina (4): 1969, 2012, 2015, 2021
- Copa de Competencia Jockey Club (2): 1919, 1925
- Copa Dr. Carlos Ibarguren (5): 1919, 1923, 1924, 1940, 1944
- Copa Estímulo (1): 1926
- Copa de Competencia Británica George VI (1): 1946
- Rahvusvahelised
- Intercontinental Cup (3): 1977, 2000, 2003
- Copa Libertadores (6): 1977, 1978, 2000, 2001, 2003, 2007
- Copa Sudamericana (2): 2004, 2005
- Recopa Sudamericana (4): 1990, 2005, 2006, 2008
- Supercopa Sudamericana (1): 1989
- Copa de Oro (1): 1993
- Copa Master de Supercopa (1): 1992
- Tie Cup (1): 1919
- Copa de Honor Cousenier (1) : 1920
- Copa de Confraternidad Escobar–Gerona (2): 1945
Rekordid muuda
- Enim väravaid klubi meeskonnas – Martín Palermo (236 väravat aastatel 1997–01, 2004–11)
- Enim mänge klubi meeskonnas – Roberto Mouzo (426 mängu aastatel 1971–84)
- Suurim võit – Boca Juniors–Tigre 11:0 (7. juuni 1942)
- Suurim võit rahvusvahelisel tasandil – Boca Juniors–Club Bolívar (Copa Libertadorese alagrupimäng 26. aprillil 2007)
- Suurim kaotus – Boca Juniors–San Isidro 0:7 (10. oktoober 1915)
- Suurim kaotus rahvusvahelisel tasandil – Boca Juniors–Palmeiras 1:6 (Copa Libertadorese alagrupimäng 1994. aastal)
- Enim väravaid ühel liigahooajal – Domingo Tarasconi (40 väravat 33 liigamängus 1923. aasta Argentina kõrgliigas)
- Enim tiitleid võitnud mängija – Sebastián Battaglia (17 tiitlit)
Mängijate rekordid muuda
Uuendatud seisuga 31. juuli 2023[7][8]
Enim väravaid Primera Divisiónis muuda
Enim mänge klubi meeskonnas muuda
_looking_east.jpg) Viited muuda
Välislingid muuda |