Biotremoloogia uurib mehaaniliste võnkumiste tekitamist, hajumist ja tajumist elusorganismide poolt. Võnkumisi tekitatakse ja tajutakse näiteks võnkumuslikus (seismilises) suhtluses, keskkonna paremaks tajumiseks ja saagi asukoha määramiseks. Peaaegu kõigil teadaolevatel juhtudel kanduvad need edasi pinnalainetena (näiteks Rayleigh'i lainetena või Love'i lainetena) keskkonna piirpinnal (näiteks maapinnal ja merepõhjas).[1][2] Kuigi suuremas osas tegeleb biotremoloogia võnkumiste tajumise rolliga loomade käitumises, mõjutavad võnkumised ja helid ka taimi, mistõttu kattub biotremoloogia ka taimede bioakustikaga.[3] Samuti eeldatakse, et teised organismirühmad (nagu nematoodid[4]) tekitavad aktiivselt või vähemalt kasutavad võnkumisi oma keskkonna tajumiseks.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Hill, Peggy S.M.; Wessel, Andreas (2016). "Biotremology". Current Biology. 26 (5): R187–R191. DOI:10.1016/j.cub.2016.01.054. PMID 26954435.
  2. Virant-Doberlet, Meta; Čokl, Andrej; Zorović, Maja (2006). "Use of Substrate Vibrations for Orientation: From Behaviour to Physiology". Drosopoulos, Sakis; Claridge, Michael F. (toim-d). Insect Sounds and Communication. Boca Raton: CRC Press. Lk 81–98. DOI:10.1201/9781420039337.ch5. ISBN 978-0-8493-2060-6.
  3. Gagliano, Monica; Mancuso, Stefano; Robert, Daniel (2012). "Towards understanding plant bioacoustics". Trends in Plant Science. 17 (6): 323–325. DOI:10.1016/j.tplants.2012.03.002. PMID 22445066.
  4. Holbrook, Robert I.; Mortimer, Beth (2018). "Vibration sensitivity found in Caenorhabditis elegans". The Journal of Experimental Biology. 221 (15): jeb178947. DOI:10.1242/jeb.178947. PMID 29903836.