Biogeograafiline rajoneerimine
Biogeograafiline rajoneerimine ehk biogeograafiline rajoonimine on Maa territooriumi või akvatooriumi liigestamine elustiku oluliste erinevuste alusel.[1] Levinumad uuritavad rühmad on taimed (floora) ja loomad (fauna) ja vastavad liigestamised on fütogeograafiline ja zoogeograafiline rajoneerimine.
Biogeograafilise rajoneerimise üksused (nii floora kui ka fauna puhul) on tõusvas järjestuses: rajoonid ehk valdkonnad (sarnaste elementaarfloorade ja -faunadega alad), piirkonnad (nt endeemsed liigid), regioonid (nt erinevad perekonnad), riikkonnad (nt erinevad sugukonnad).[1][2]
Kõiki floristilisi üksusi nimetatakse koos fütohooriendiks.[2]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Ökoloogialeksikon. (1992). Koost. Masing, V. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
- ↑ 2,0 2,1 Harak, M., 1999. Biogeograafia Tallinna pedagoogikaülikooli loodusteaduste erialale. Mitteametlik tööversioon 1.0