Bibliomeetria (inglise keeles bibliometrics) on statistiliste ja matemaatiliste meetodite kasutamine raamatute ja raamatukogude uurimisel. Bibliomeetria jälgib kitsamalt teadlaste artiklite avaldamist ning artiklite vastastikust viitamist. Bibliomeetria alased käsitlused ilmusid 1950ndate keskel ja meetodi Science Citation Index pakkus välja Eugene Garfield 1960. aastal. Bibliomeetria tähtsus kasvab teadlaste hulgas üha kiiremini ja iga teadlase jaoks on tähtis teha end nähtavaks Google Scholari kaudu. Bibliomeetria juures on oluline teadustöö, millele on antud juurdepääs. Bibliomeetria keskendub selle teadustöö loomisele.

Bibliomeetria kolm enim kasutatavat meetodit on

  1. Tsiteeritavus. Kui mitu korda on teadlaste teadusartiklit teiste teadlaste poolt tsiteeritud.
  2. H-indeks. Teadlane, kes on avaldand 50 teadusartiklit ja mida on tsiteeritud vähemalt 50 korda, on h-indeks.
  3. Mõjufaktor. Sagedus, millega keskmist artiklit või ajakirja tsiteeritakse. Mõjufaktori abil saab mõõta teadusajakirja ja/või artikli populaarsust.

Vaata ka muuda