Beverini piiramine oli 1208. aastal toimunud end Beverini linnuses kaitsnud kohalike latgalite piiramine ugalaste ja sakalaste väe poolt.
Beverini piiramise kirjeldus pärineb Henriku Liivimaa kroonikast, mille kohaselt 1208. aastal ugalaste ja Tālava latgalite vahel teravnenud konflikt kasvas üle sõjaks, kui latgalid palusid abi Riia piiskop Albertilt ja Mõõgavendade ordult ning tegid nende vägedega koos rüüsteretke Ugandisse. Peagi tungisid ugalased koos appikutsutud sakalastega vastuseks Trikātasse, võtsid seal vange, põletasid Wardeke-nimelise latgali elusalt tules ja tegid "palju kurja". Sulev Vahtre hinnangul viitab sakalaste kiire ühinemine ugalastega nende maakondade vanemate vahel sel ajal olnud liidusuhetele. Lõpuks piirati sisse Beverini linnus. Sealt väljatunginud latgalite salgal õnnestus viis piirajat tappa ja nendelt röövitud hobustega tervelt sisse tagasi jõuda.[1][2]
Linnuses viibis ka kroonika autor Läti Henrik, kes lahingu ajal läks üles kindlustusele jumalat paludes laulma ja pilli mängima (on arvatud, et see pidi olema tugeva heliga instrument, nt kas pasun või väike kaasaskantav orel). Varem sellist muusikariista mitte kuulnud eestlased olevat seepeale lahingu katkestanud ja küsinud "nii suure rõõmu põhjust". Latgalite vastus oli, et nad rõõmustavad ja kiidavad jumalat, kuna näevad, et pärast ristiusu vastuvõtmist see neid kaitseb. Seejärel tegid piirajad ettepaneku rahu sõlmida, kuid seesolijad lubasid seda teha vaid juhul kui nad tagastavad varem röövitud kaubad ja nõustuvad ristiusu vastu võtma. Selle peale eestlased lahkusid pahaselt linnuse alt. Neid jälitama asunud latgalitel läks korda paljusid neist haavata. Samal ajal saadeti kiiresti abikutse Võnnusse ordumeister Wennole, kes koos sealsete latgalitega läks samuti ugalasi ja sakalasi jälitama. Kuna eestlased olevat röövitud kariloomi tappes ja vangid lahti lastes kiiruga põgenenud, siis jälitajad peagi loobusid ja pöördusid tagasi. Beverini latgalite eestvõttel koguti aga peagi suurem vägi ja korraldati kättemaksuretk Sakalasse.[1][3]
- ↑ 1,0 1,1 Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982. XII 6, lk 89–91
- ↑ Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis : vabadusvõitlus 1208-1227. Tallinn : Olion, 1990. Lk 58
- ↑ Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. XII, kommentaar 25, 29