Berliini vapp

Berliini vapp on Berliini kui Saksamaa liidumaa maavapp.

Kirjeldus

Vapi hõbedasel (valgel) kilbil on punase keele ja punaste küünistega püstine must karu. Kilbi kohal on kuldne viie lehega lehtkroon, mille võru kujutab müüri, mille keskel on uks.

Kasutamine

Maavappi kannavad Berliini Esindajatekoda, Kontrollikoda (Rechnungshof), Berliini andmekaitseinspektorid (Datenschutzbeauftragte), Berliini kohtud ja Berliini valitsusasutused.

Maavapi kujutamine kunstilistel, heraldilistel, teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel on kõigile lubatud, kui seda ei tehta vappi teotaval viisil. Kasutamine muuks otstarbeks vajab Berliini Senati siseasjade valitsuse (Senatsverwaltung für Inneres) luba.

Et eraisikud, firmad ja ühiskondlikud organisatsioonid saaksid sümboliga näidata oma seotust Berliiniga, on Senati siseasjade valitsus ette näinud maasümboli, mida igaüks võib kasutada, välja arvatud pitsatitel, templitel ja siltidel. Sellel on maavapi vapikilp ilma lehtkroonita värvilisena või mustvalgena.

• 
  Berliini maasümbol
  mustvalge
• 
  Berliini maasümbol
  värviline
• 
  Berliini maasümbol
  hõbedane

Ajalugu

Pitsat 1253. aastast

Kui 12. ja 13. sajandil linnu asutati, siis tekkis linnadel ka vajadus soetada endale pitsateid ning hiljem ka vappe ametlike dokumentide (korralduste, lepingute ja lepete) pitseerimiseks. Pitsateid ja vappe annetasid maa- ja mõisaisandad. Berliinis ja Cöllnis ning ümberkaudsetes Brandenburgi markkrahvkonna valitsesid Askaania (Brandenburgi) markkrahvid, kelle märgiks oli punane kotkas. Nii valitses Spree ja Haveli äärsetes linnades, nagu ka Berliinis ja Cöllnis, punane kotkas, enne kui pitsatitele ja vappidele ilmus Berliini vapikaru.

Pitsat 1280. aastast

Vanim säilinud ja teadaolev Berliini pitsat pärineb 1253. aastast. See kujutab mitme torni all Brandenburgi kotkast, kelle tiivad on ristikulehekujulise väravakaarena laiale. Pealdis on "SIGILLVM DE BERLIN BVRGENSIVM" 'Berliini kodanike pitsat'. See olevat olnud esimese bürgermeistri Marsiliuse pitsat.

Ent berliinlased tahtsid endale oma sümbolit ja vappi. Kuidas ja miks nad valisid karu, seda pole enam võimalik kindlaks teha. Kõige tõenäolisem on, et nad pidasid silmas markkrahv Albrecht I, keda hüüti ka Karuks. Teda peetakse Brandenburgi markkrahvkonna vallutajaks ja rajajaks. Teine võimalus oleks, et linna sümbol valiti nime "Berliin" esimese silbi järgi (Bär on 'karu'). Keskajal armastati kõnelevaid vappe: linna nime kõla püüti vapil kujutada. Ent nimel "Berliin" pole tegelikult sõnaga Bär mingit pistmist. Linna nimi pärineb ajast, mil seda ala asustasid slaavlased, ning tähendab 'sooäärne koht, koht soostikus'. Pealegi oleks vapil kõla järgi kujutatud pigem pärli, mida tollal nimetati berle; pärle kujutati vappidel sageli.

Vanuselt teine säilinud Berliini pitsat 1280. aastast on esimene Berliini pitsat, millel on näha karu. See pitsat võis ka juba varem kasutusel olla.

Sarnased vapid

Berliini vapi järgi on kujundatud Eestis Mäetaguse valla vapp ja Pärnumaa vapp.

• 
  Mäetaguse valla vapp
• 
  Pärnumaa vapp