Berkemeyer ehk Berkemeier[1] oli eriti 16. ja 17. sajandil Põhja-Euroopas levinud joogiklaasi tüüp[2], nupp-peekrite hulka kuuluv röömeri eelkäija.

Karel Slabbaert. Vaikelu tubakaga. 1641
Berkemeyer Anna Roemers Visscheri graveeritud kirjaga "Vincens tui" 'Võida end'. 1646

Ajaloost muuda

Varaseimad Berkemeier'id esinevad leiumaterjalis alates 15. sajandi teisest poolest. Klaasitüüp püsis väikeste edasiarendustega tootmises ligi 150 aastat ning need olid eriti populaarsed Saksamaal ja Madalmaades[3].

Kirjeldus muuda

Erinevalt varasemast klaaspeekrist Krautstrunk (kapsajuurikakujuline peeker) on berkemeyer'il nupud ainult alumises, õõnsa jalana kujundatud osas[4][5]. Erinevalt hilisemast röömerist pole klaasiosa kõhukas, vaid laieneb kõrgemal ühtlase koonuse kujuliselt – ainult röömerile ülemineku vormides võib klaasi kuju olla pisut kumerduv[6]. Jala välisserv võib olla kujundatud sopilisena.

Enamasti tehti berkemeyer'eid rohekast metsaklaasist, kuid säilinud on ka läbipaistmatust klaasist peekreid. Välistatud polnud muud materjalid – 17. sajandi algusest pärineb vähemalt üks hõbedast ja kullatud berkemeyer'i kujuline peeker, mis tehti Rheinhesseni aadlikule Philipp von Partenheimile.[7]

Eesti materjalis muuda

Eesti materjalis dateeritud varasemad Berkemeyer'id jäävad 16. sajandi esimesse poolde. Üks Küütri tänava jäätmekastist pärit tükk oli võimalik muu materjali alusel dateerida – sealse lampkasti leiuaines pärines valdavalt pärit 16. sajandi I poolest. See on tunnistuseks, et näiteks Tartus on neid koonusjaid ning nupulisi anumaid juba 16. sajandi alguses käibel olnud.

Vaata ka muuda

Viited muuda