Bengalin
Bengalin on keskmise paksusega kuni raske tihe labases siduses kootud kangas, mille lõim on traditsiooniliselt tiheda asetusega siidist ja kude jämedamalt kedratud puuvillasest lõngast. Nimi tuleneb sellest, et originaalkangas oli pärit Indiast Bengalist. Tänapäeval toodetakse sarnast kangast sama nime all igasugustest kiududest, lisatakse ka elastaani.[1][2]
.jpg)
1930. aastate eesti moesõnavaras esineb nimetus kirjakujuga "bengaliin"[3]. Nimetus "bengaliin" sisaldub ka 2012. aastal raamatuna ilmunud „Võõrsõnade leksikonis“ ja selle operatiivselt täiendatavas veebiversioonis, kus sõna tähendus on "ripskoes poolsiidriie".
Omadused muuda
Kangas on tihe ja keskmise paksusega kuni raske, meenutab popliini; ta pind on horisontaalsuunas kergelt ribiline ja katsudes tundub ta seepärast tugevamana kui ta tegelikult on. Võimalik kanga koostis on traditsiooniline siid/puuvill, aga tänapäeval ka siid/vill või eelmiste segud polüesterkiu, nailoni, atsetaatkiu või viskoosiga.[4]
Kangale on selle ribilisuse pärast raske trükkida või maalida. Pikisuunas bengalinist lõigatud lindid sarnanevad ripspaelaga (grosgrain ribbon)[5].
Ajaloost muuda
Bengalin oli moes 1880. ja 1890. aastatel, eriti laste- ja naisteriietes; selle eeliseks loeti asjaolu, et ta nägi välja nagu siidkangas, kuid siidi kulus kanga tootmiseks poole vähem ja riie oli selle võrra odavam.
Kangas minetas oma populaarsuse, kui moodi läksid täiesti siledapinnalised rõivamaterjalid. Bengaliniga sarnanevad pikee, diagonaalsarž ja villa-siidisegukangas surah.[6]