Bayinnaung Kyawhtin Nawrahta (birma keeles ဘုရင့်နောင် ကျော်ထင်နော်ရထာ, tai keeles บุเรงนองกะยอดินนรธา; 16. jaanuar 1516 – 10. oktoober 1581) Birma Toungoo dünastia kuningas aastatel 1550–1581. Oma 31-aastase valitsusaja jooksul ehitas Bayinnaung Kagu-Aasia ajaloo ilmselt suurima impeeriumi. Toungoo Riigi alla kuulusid lisaks tänapäeva Myanmari aladele ka Möng Mao, Lan Na, Lan Xangi, Manipuri ja Ayutthaya riigid.

Bayinnaung
ဘုရင့်နောင်
Bayinnaung ဘုရင့်နောင်
Bayinnaungi kuju Myanmari Rahvusmuuseumi ees
Birma ja vasallide kuningas
Hanthawaddy Kuningriik (1552–1581)
Ava Kuningriik (1555–1581)
Shani Riigid (1557–1581)
Manipur (1560–1581)
Hiina Shani Riigid (1562–1581)
Arakan (1580–1581)
Ametiaeg
30. aprill 1550 – 10. oktoober 1581
Eelnev Tabinshwehti
Järgnev Nanda Bayin
Tai suverään
Ametiaeg
18. veebruar 1564 – 10. oktoober 1581
Järgnev Nanda Bayin
Lan Xangi suverään
Ametiaeg
2. jaanuar 1565 – jaanuar 1568;
veebruar 1570 – 1572
6. detsember 1574 – 10. oktoober 1581
Järgnev Nanda Bayin
Isikuandmed
Sündinud 16. jaanuar 1516
Taungoo, Taungoo Riik
(tänapäeva Myanmar)
Surnud 10. oktoober 1581
Hanthawaddy, Taungoo Riik
(tänapäeva Bago, Myanmar)
Abikaasa Atula Thiri
Sanda Dewi
Yaza Dewi
Vanemad Mingyi Swe (isa)
Shin Myo Myat (ema)
Lapsed Mh: Nanda Bayin
Nawrahta Minsaw
Nyaungyan Min
Yaza Datu Kalaya
Sugulased Toungoo dünastia
Elukoht Maetud:
Kanbawzathadi palee

Kuigi Bayinnaungi mäletatakse peamiselt suurriigi rajamise pärast, oli tema suurim teene Shani Riikide integreerimine Irrawaddy jõe our kuningriikide sekka. Pärast Shani Riikide vallutamist aastatel 1557–1563, vähendas kuningas kohalike valitsejate mõjuvõimu ning muutis Shani erlukorralduse oma riigiga sarnaseks. Sellega lõppes 13. sajandist kestnud Shani rüüsteretkede oht Ülem-Birmale. Bayinnaungi Shani-poliitikat järgisid ka tema troonipärijad, kuni Birma 1885. aastal brittide kätte langes.

Bayinnaung ei olnud igas vallutatud riigis nii karmikäeline. Tema suurriik koosnes vallutatud, iseseisvuse kaotanud kuningriikidest, mille valitsejad olid talle kui tšakravaartinile, mitte Toungoo Riigile ustavad. Näiteks Ava ja Siiam tõusid juba kaks aastat pärast tema surma Toungoo võimu vastu üles. Aastaks 1599 olid kõik vasallid mäslema hakanud ning Toungoo Impeerium kokku kukkunud.

Bayinnaungi peetakse üheks kolmest suurest Birma kuningast (teised kaks on Anawrahta ja Alaungpaya), tema järgi on nimetatud mitmeid Myanmari tähtsaid paiku. Teda hoitakse au sees ka Tais, kus teda hüütakse Kümne Suuna Vallutajaks.

Allikad muuda

  • Aung-Thwin, Michael A.; Maitrii Aung-Thwin (2012). A History of Myanmar Since Ancient Times (illustrated ed.). Honolulu: University of Hawai'i Press. ISBN 978-1-86189-901-9.
  • Damrong Rajanubhab (2012). Phra Prawat Somdet Phra Naresuan Maha Rat พระประวัติสมเด็จพระนเรศวรมหาราช [Royal Biography of King Naresuan the Great] (tai) (5th ed.). Bangkok: Matichon. ISBN 9789740209805.
  • Fernquest, Jon (sügis 2005). "Min-gyi-nyo, the Shan Invasions of Ava (1524–27), and the Beginnings of Expansionary Warfare in Toungoo Burma: 1486–1539" (PDF). SOAS Bulletin of Burma Research. 3.
  • Harvey, G. E. (1925). History of Burma: From the Earliest Times to 10 March 1824. London: Frank Cass & Co. Ltd.
  • Htin Aung, Maung (1967). A History of Burma. New York and London: Cambridge University Press.
  • Kala, U (1724). Maha Yazawin (Burmese). Kd 1–3 (2006, 4th printing ed.). Yangon: Ya-Pyei Publishing.{{cite book}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  • Lieberman, Victor B. (2003). Strange Parallels: Southeast Asia in Global Context, c. 800–1830, volume 1, Integration on the Mainland. Cambridge University Press. ISBN 978-0-521-80496-7.
  • Maha Sithu (2012) [1798]. Kyaw Win; Thein Hlaing (toim-d). Yazawin Thit (Burmese). Kd 1–3 (2nd printing ed.). Yangon: Ya-Pyei Publishing.{{cite book}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  • Myint-U, Thant (2006). The River of Lost Footsteps—Histories of Burma. Farrar, Straus and Giroux. ISBN 978-0-374-16342-6.
  • Phayre, Lt. Gen. Sir Arthur P. (1883). History of Burma (1967 ed.). London: Susil Gupta.
  • Royal Historical Commission of Burma (1832). Hmannan Yazawin (Burmese). Kd 1–3 (2003 ed.). Yangon: Ministry of Information, Myanmar.{{cite book}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  • Sandamala Linkara, Ashin (1931). Rakhine Razawin Thit (Burmese). Kd 1–2 (1997 ed.). Yangon: Tetlan Sarpay.{{cite book}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  • Sein Lwin Lay, Kahtika U (1968). Mintaya Shwe Hti and Bayinnaung: Ketumadi Taungoo Yazawin (Burmese) (2006, 2nd printing ed.). Yangon: Yan Aung Sarpay.{{cite book}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  • Simms, Peter; Sanda Simms (2001). The Kingdoms of Laos: Six Hundred Years of History (illustrated ed.). Psychology Press. ISBN 9780700715312.
  • Smith, Ronald Bishop (1966). Siam; Or, the History of the Thais: From 1569 A.D. to 1824 A.D. Kd 2. Decatur Press.
  • Tarling, Nicholas (1999). The Cambridge History of Southeast Asia. Kd 2 (illustrated ed.). Cambridge University Press. ISBN 9780521663700.
  • Than Tun (1985). The Royal Orders of Burma, A.D. 1598–1885. Kd 2. Kyoto University. Lk vii–xviii. hdl:2433/173789.
  • Thaw Kaung, U (2010). Aspects of Myanmar History and Culture. Yangon: Gangaw Myaing.
  • Thein Hlaing, U (2000). Research Dictionary of Burmese History (Burmese) (2011, 3rd ed.). Yangon: Khit-Pya Taik.{{cite book}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  • Wyatt, David K. (2003). Thailand: A Short History (2 ed.). Yale University Press. ISBN 978-0-300-08475-7.
  • Yazataman (1579). Hanthawaddy Hsinbyushin Ayedawbon (1967 ed.). Yangon: Nant-tha.
  • Yule, Capt. Henry (1857). Dr. Norton Shaw (toim). "On the Geography of Burma and Its Tributary States". The Journal of the Royal Geographical Society. London: The Royal Geographical Society. 27.

Välislingid muuda