Linasest batistist ja nõelapitsiga kaunistatud taskurätik Saksamaalt või Šveitsist 19. sajandist
1770.-1790. aastate robe à l'anglaise ja seelik trükimustrilisest sitsist, kaeluses tikitud batistist fišüü

Batist, ka cambric on kammlõngast kootud peenekoeline õhuke ja poolläbipaistev labases siduses kangas, mida algselt valmistati linast[1], tänapäeval kasutatakse selleks ka puuvillkiudu ja puuvilla ning polüestri segu[2].

SõnastRedigeeri

Prantsuskeelne sõna kanga kohta on batiste, selle sünonüüm inglise keeles cambric Cambrai järgi on tuntud alates 1530. aastast[3]. Pärineb Pikardia sõnast batiche, mis oli tuntud juba 15. sajandil ja tuletatud vanaprantsuse sõnast battre 'villanäppimine', teise versiooni järgi India päritolu sõnast baftas 'valge puuvillkangas'[4]. Legend batisti leiutajast, 1300. aasta paiku Cambrais elanud kangrust nimega Baptiste või Jean-Baptiste, ei ole kuidagi tõendatav.

Õhukest läbipaistvat ostetud puuvillriiet, mis võis olla batist või klaasbatist, on eesti rahvakultuuris 19. sajandil nimetatud klaarriideks[5][6][7]. Klaarriidest õmmeldud põlle nimetati klaarpõlleks.

OmadusedRedigeeri

Kangas on väga peenekoeline, läbipaistmatutest kangastest on batist kergeim ja pehmeim. Peene puuvillbatisti tihedus on 40-46 lõimelõnga ja 30-40 koelõnga sentimeetri kohta[8].

Batisti on sageli kasutatud kõrgekvaliteediliste rõivaste voodrikangana. Puuvillbatistist on tehtud taskurätte, lasterõivaid, öösärke ja aluspesu[9].

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri