Bassettklarnet

Bassettklarnet on klarnetite perekonda kuuluv sopranklarnet, mille kirjutatud ulatuse alumine piir küünib nagu bassetthornilgi väikse oktavi c-ni.

Praegusaegne bassettklarnet otseses võrdluses tavalise klarnetiga (sopran)

Bassettklarnet on transponeeriv muusikainstrument.

Bassettklarneti leiutas Anton Stadler koostöös Viini pillimeistri T. Lotziga. Bassettklarnetile in A on loodud näiteks Wolfgang Amadeus Mozarti klarnetikontsert KV 622 ja kvintett KV 581. Mozarti ooperi "Tituse halastus" ("La clemenza di Tito", KV 621) numbris 9, Sextuse aarias, leidub clarinetto obbligato-partii, mis on kirjutatud bassettklarnetile in B.

Anton Stadleri bassettklarneti visand 1794

Stadleri instrumendi kohta on vähe andmeid. Üks J. G. K. Bischoffi valmistatud 16 klapiga bassettklarnet umbes aastast 1840 leidub Darmstadti kollektsioonis (Kg61:116) ning üks hilisem 19. sajandi juba tänapäevase lihtsustatud klapisüsteemiga eksemplar Bate'i kollektsioonis Oxfordis. Säilinud ajalooliste instrumentide loendi on koostanud Lawson.

1951. aastal ehitas tänapäevase klapisüsteemiga bassettklarneti Prahas Jiří Kratochvíl, et esitada helilooja soovidele vastavalt Mozarti klarnetikontserti. Sellest peale on näiteks Inglismaal valmistanud bassettklarneteid E. Planus. Bassettklarnetile on kirjutanud teoseid näiteks Richard Rodney Bennett ("Crosstalk", u 1966) ja Anthony Gilbert ("Spell Respell", 1968).

Termin "bassettklarnet" on 20. sajandi lõpus reserveeritud eelkõige ajaloolisele instrumendile, kuna termin "bassklarnet", mida algselt kasutas Stadler, tähistab tänapäeval hoopis teistsugust instrumenti, mis kõlab kirjutatust transponeeriv intervall pluss üks oktav madalamalt.

VälislingidRedigeeri