Baltlaste Piirikivi

"Baltlaste Piirikivi" on 7. oktoobril 1881 Eesti Postimehes ilmunud pilkelugu ehk nimekiri, mille üks autoreid oli 17-aastane koolipoiss Juhan Liiv.

1881. aastal sai Carl Robert Jakobson Eesti Kirjameeste Seltsi esimeheks. Paljud senise presidendi Jakob Hurda pooldajad, konservatiivse leeri tegelased, lahkusid protesti märgiks seltsist. Konservatiivse suuna häälekandja Eesti Postimees avaldas lahkujate nimekirju. Lehe tollane väljaandja oli ennast baltluse loosungiga naeruväärseks teinud Harry Jannsen, vastutav toimetaja oli Ado Grenzstein (kirjanikunimega Piirikivi). Jakobson süüdistas Grenzsteini, et viimane esitab lahkujatena isikuid, kes pole seltsi liikmed olnudki.

1. oktoobril 1881 saabus Eesti Postimehele kiri, kus Alatskivi koolmeistrid ja taluperemehed teatasid endi seltsist lahkumisest. Ajaleht avaldas selle. Peagi selgus, et nimekiri oli väljamõeldis, autoriteks Friedrich Kärner ja Alatskivi koolipoiss Juhan Liiv. Kolmas asjaosaline oli Elias Liiv. Võltsitud ees- ja perekonnanimede esimesed tähed andsid ülevalt alla lugedes kokku "BALTLASTE PIIRIKIVI". Kärner andis vihje võltsingu kohta Sakalale.

  • B. Paop – koolmeister Alatskivil
  • A. Jaanson – rentnik
  • L. Juhkam – rentnik
  • T. Rosenthal – koolmeister Alatskivil
  • L. Juhanson
  • A. Kose – kohaomanik
  • S. Jürjenson – rentnik
  • T. Woldmann – koolmeister Alatskivil
  • E. Jakobson – kohaomanik

Kuna nimed olid ajalehes trükitud järjest teiste, päriselt väljaastunute järel, siis ei paistnud nali esialgu kohe välja, kuid avalikuks tulekul levis kõmu isegi Riiga.

Kirjandus muuda

Välislingid muuda