Vikipeedia

Balletitund

Balletitund on tantsutund, kus õpetatakse ja õpitakse/omandatakse/lihvitakse/kinnistatakse balletitehnikat.

Lühikirjeldus muuda

Balleti tantsimise aluseks on balletitehnika oskamine. Balletitunnid on vajalikud selleks, et omandada balletitehnika. Tänu balletitunnis järjepidevalt ja motiveeritult kohal käimisele ning õpetaja ja õpilase vahelisele koostööle, toimub tantsija areng tantsutehnilises, kunstilises ja ka etendaja kontekstis. Lisaks on balletitund kasulik veel rühi parandamiseks, koordinatsiooni arendamiseks, kehalise ja vaimse vastupidavuse treenimiseks, süvalihaste tugevdamiseks, anatoomia teadmiste õppimiseks ning keskendumisvõime arendamiseks. Kuid balletitundidega võivad kaasneda ka traumad, kuna balletitehnika ei ole kõige kehasõbralikum ning nõuab suurt vaimset ja füüsilist pingutust.[1][2]

Klassikalisel balletitunnil on kindel struktuur ja reeglistik. Põhiliselt võib tunni jagada kaheks: tugipuu ääres sooritatud harjutused ja saali keskel sooritatud harjutused[1]. Traditsiooniliselt kestab balletitund 90 minutit.

Lisaks balletitehnikale õpitakse balletitundides tundma ka balleti sõnavara, mis pärineb põhiliselt prantsuse keelest. Sõnavara teadmine annab tantsijale parema arusaamise tunni sisust, harjutuste sooritamisest ja õpetaja ootustest.[1]

Traditsioonilises balletitunnis on kõikidel õpilastel vormiriietus. Sinna alla kuuluvad tavaliselt naistel trikoo, väikene seelik, sukkpüksid, balletisussid, krunn ning meestel maika, liibuvad püksid ja balletisussid. Kõik üleliigne, näiteks ehted jms, ei ole lubatud, kuna see segab liikumist ja grupi ühtlast väljanägemist. Kui õpilane on piisavalt edasijõudnud, võetakse balletitunnis kasutusele ka varvaskingad. Põhiliselt on kindel vormiriietus vajalik selleks, et riided ei segaks liikumist. Samuti aitab see õpetajal ja ka õpilasel näha oma keha hoiakut ja kontrollida, kas liigutused on õigesti sooritatud.[1]

Tunni sisu ülesehitus sõltub enamasti grupi omapärast ja eesmärgist. Näiteks on erinev eesmärk professionaalsete balletitantsijate ja hobi balletitantsijate tundides. Samuti sõltub tunni sisu ka vanuseastmest. Balletitunde segatakse tänapäeval tihti ka teiste tantsustiilidega, näiteks kaasaegne tants, jazz, pilates jms.[2]

Ajalugu muuda

Ballett, kui etenduskunsti vorm sai alguse 16. sajandil, kui seda hakati esitama Prantsusmaa kuningas Louis XIV õukonna ballidel[3]. 1661. aastal avati esimene balletikool nimega Académie Royale de Danse, kus hakati andma esimesi balletitunde[4]. Sellest ajast alates hakkas arenema professionaalne ballett ja balleti õppimine.

18. sajandi üks olulisim balletireformi läbiviija oli Jean Georges Noverre, keda kutsutakse modernse balleti isaks. Ta arendas tantsija individuaalsust ja selle läbi ka tantsutehnika taset. Noverre sünnipäeva tähistatakse tänapäeval rahvusvahelise tantsupäevaga 29. aprillil.[3][5]

Venemaa balletiajaloo üks olulisemaid uuendajaid ja koreograafe oli Marius Petipa, kelle loomingut esitatakse tänapäevani. Tänu temale sai alguse Venemaa domineerimine balleti maastikul.[3]

20. sajandi algul hakkas balleti arengut mõjutama populaarsust koguv vabatants. Kõige tuntum vabatantsu uuendaja oli Isadora Duncan[6]. Vabatants vastandus balletile, kuna standardse ilu ja reeglistatud tehnika asemel oli oluline hoopis sisemisele seisundile vastava ekspressiooni leidmine[6]. Balleti graatsia ja elegantsi kõrval hakati nüüd tähelepanu pöörama keha geomeetriale, seksuaalsusele ja primitiivsusele[3].

Ballett ja sellega koos ka balletitunnid on tänapäevaks levinud üle kogu maailma ning on siiani pidevalt edasi arenemas.

Eestis muuda

Professionaalne balleti tegevus Eestis sai alguse 1918. aastal, kui Rahvusooper Estoniasse loodi tantsujuhi töökoht ja esimene palgaline tantsutrupp.[6]

Ballett Eestis sai alguse tänu erinevate asjaolude kokkulangemisele. Eesti balleti mõjutasid Peterburist Eestisse tulnud balletiartistid, kui ka lääne poolt peale tulev vabatantsu populaarsuse kasv. Tänu Eesti Vabariigi loomisele sai teater rahvusliku identiteedi vormijana suure rolli, mis pani aluse ka rahvusballeti kujunemisele.[6]

Esimese järjepidevalt tegutseva balletistuudio Eestis avas 1918. aastal endise Peterburi Mari Teatri solist Eugenia Litvinova. Enne seda saadi balletiharidust peamiselt Peterburist.[6]

Tänapäeval on balletti võimalik õppida väga paljudes erinevates tantsustuudiotes ja -koolides. On olemas eri sihtrühmadega tunde, alustades algajatest hobitantsijatest, lõpetades proffessionaalse balleti õppega. Balleti õpetatakse tänapäeval väga paljudele eri vanusetega ja erineva taustaga inimestele. Eestis on balleti võimalik õppida ka kutsekeskharidusena Tallinna Muusika- ja Balletikoolis.[2]

Meetodid muuda

Balletitundides kasutatakse erinevaid õpetamise meetodeid. Maailmas kõige levinumad klassikalise balleti õpetamise meetodid on[7]:

  1. Vaganova meetod
  2. Prantsuse meetod
  3. Cecchetti meetod
  4. Bournonville meetod (taani meetod)
  5. Balanchine meetod (ameerika stiil).

Balletitunni elemendid muuda

Klassikalise balletitunni elemendid on järgmised[8]:

  • Kummardus
  • Soojendus
  • Harjutused tugipuu juures
    • Plié
    • Battement tendu
    • Battement jeté/ Dégagé
    • Rond de jambe par terre
    • Battement fondu
    • Battement frappé
    • Rond de jambe en l’air
    • Petit battement
    • Adagio/ Battement Développés
    • Grand battement jeté
  • Harjutused saali keskel
    • Port de bra
    • Temps lié
    • Pas de bourrée
    • Võivad korduda ka tugipuu juures tehtud harjutused
    • Erinevad pöörded ja piruetid
    • Erinevad hüpped
    • Harjutused varvaskingadel
  • Venitus
  • Kummardus


Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Kassing, Gayle (2013). "Beginning Ballet". DOI:10.5040/9781718203488. {{ajakirjaviide}}: viitemall journal nõuab parameetrit |journal= (juhend)
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 "Sihtgrupp määrab sisu – kellele ja miks tänapäeval balletiõpe". TANTSUKUUKIRI. Vaadatud 7. detsembril 2023.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Lee, C (2002). Ballet in western culture: a history of its origins and evolution. Routledge.
  4. ↑ Craine, Debra; Mackrell, Judith (1. jaanuar 2010). "The Oxford Dictionary of Dance". DOI:10.1093/acref/9780199563449.001.0001. {{ajakirjaviide}}: viitemall journal nõuab parameetrit |journal= (juhend)
  5. ↑ "International Dance Day - International Theatre Institute ITI". www.international-dance-day.org. Vaadatud 7. detsembril 2023.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Einasto, Heili (2014). "Even a Lizard's Path on Stone Leaves a Trace: Methodological Issues on Dance Research from the Example of Rahel Olbrei's Legacy". Methis. Studia humaniora Estonica. 11 (14). DOI:10.7592/methis.v11i14.3696. ISSN 1736-6852.
  7. ↑ PhD student Doctoral School of the Faculty of Theatre, UNAGE Iași; Chirazi, Marian (1. detsember 2022). "Specific training methods in the art of classical dance" (PDF). Theatrical Colloquia. 12 (2): 145–156. DOI:10.35218/tco.2022.12.2.16.
  8. ↑ Kirš, L; Kõrreveski, T (2006). Klassikalise tantsu metoodika. Algõpetus: I õppeaasta. Eesti Teatriliit.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Balletitund&oldid=6598165"