Pelagiaal

Pelagiaal ehk avavesi (kreeka sõnast pelagikos 'meri') on veekogu (ookeani, mere, järve) veemass, mis pole mõjutatud rannikust ja veekogu põhjast, ja mida asustavad avaveelised (pelaagilised) organismid. Nende organismide kogumit nimetatakse pelagoseks.

Pelagiaali saab liigestatuse alusel jagada kaheks ökoloogiliseks vööndiks: vertikaalseks ja horisontaalseks vööndiks.

Mere ökoloogilised vööndid

Meredes eristatakse tavaliselt nelja vertikaalvööndit:

• epipelagiaal (0–200 meetrit) on eufootiline kiht, kus areneb fütoplankton
• mesopelagiaal (200–1500 m)
• batüpelagiaal (1500–3000 m)
• abüssopelagiaal (>3000 m)

Mõnikord tuuakse välja ka hadopelagiaal, mis asub sügavamal kui 6000 m.

Horisontaalvööndeid on kaks:

• neriitiline vöönd
• ookeaniline vöönd

Järve ökoloogilised vööndid

Järvede puhul räägitakse limnopelagiaalist, kus eristatakse kolme vertikaalvööndit:

• epilimnion
• metalimnion ehk termokliin
• hüpolimnion

Vaata ka

• Pelagos
• Bentaal