Aureoliin
Aureoliin (ladina keelest aureola 'kullavärvi'), ka koobaltkollane on kollane anorgaaniline tehislik värvipigment, mida on kasutatud õli- ja akvarellvärvides[1].
Keemiliselt koostiselt on ta kaaliumkoobaltnitrit, valemiga K3[Co(NO2)6]. Rahvusvahelises värvainete indeksis on ta tähised PY40 (Pigment Yellow 40) ja 77357[2].
Ajalugu muuda
Esimesena sünteesis selle Nikolaus Wolfgang Fischer 1831. aastal Breslaus ja seejärel Émile Saint-Evre tema avastusest sõltumatult uuesti 1851. aastal. Pigmenti valmistatakse äädikhappe segamisel koobaltisoolaga koos kaaliumnitriti kontsentreeritud lahusega. Sade filtreeritakse, pestakse läbi ja kuivatatakse[1]. N. W. Fischer kirjeldab pigmendi valmistamist artiklis "Ueber die salpetrichtsauren Salze" ajakirjas Annalen der Physik (1848)[3].
Omadused muuda
Aureoliin on väga läbipaistev, laseeriv pigment, mõnevõrra teistest värvustest läbitungiv ja keskmise kollase värvusega. Võrreldes sidrunkollasega on ta toon murtum ja soojem[4], prantsuse keeles on olemas ka värvusenimi aureolin[5]. Laseerivuse poolest on seda pakutud india kollase asendajaks. Pigmendi püsivuse üle vaieldakse, õlivärvides sobib ta kõigi anorgaaniliste pigmentidega, kuid seda ei tohi mingil juhul segada orgaaniliste ainetega.[1] Ühed hindavad seda akvarellvärvides valguspüsivaks ja stabiilseks, teised heidavad ette, et värv tumeneb ja hallineb aja jooksul[2][6].
Kasutamine muuda
Ebapiisava püsivuse ja tootmisprotsessi kalliduse tõttu on pigment jäänud vähepopulaarseks. Eksklusiivse õlivärvina toodavad seda vähesel määral värvitootja Holbein ja veel mõni üksik tootja[7], akvarellvärvides kasutatakse seda siiski laialdasemalt, näiteks müüvad aureoliinkollast akvarellvärvi Rembrandt, Rowney, Daniel Smith, Sennelier, Winsor & Newton[8].
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 https://colourlex.com/project/cobalt-yellow/
- ↑ 2,0 2,1 http://www.artiscreation.com/yellow.html#PY40
- ↑ https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/andp.18491500512
- ↑ https://janeblundellart.blogspot.com/2014/08/watercolour-comparisons-7-yellows.html
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. märts 2019. Vaadatud 1. märtsil 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ https://www.youtube.com/watch?v=jIJ_OHlkiGY
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. märts 2019. Vaadatud 1. märtsil 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ https://www.handprint.com/HP/WCL/watery.html#PY40