Audi V8
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Oktoober 2023) |
Audi V8 (tüübikood D1/D11 või 4C) oli Audi esimene luksusklassi auto ja firma lipulaev, mida toodeti 1988–1994. V8 toodeti Audi tehases Baden-Württembergi liidumaal Neckarsulmi linnas.
| Audi V8 | |
|---|---|
 | |
| Tootja | Audi AG |
| Tootmine | 1988–1993 |
| Kokkupanek | Neckarsulm, Saksamaa |
| Klass | luksusauto |
| Kere tüüp | 4-ukseline sedaan |
| Paigutus | eesmootor ja quattro nelikvedu |
| Mootor | 3.6 (PT) ja 4.2 (ABH) V8-bensiinimootorid |
| Ülekanne |
4-käiguline ZF4HP24A automaat 5-käiguline manuaal (3.6 1990-91) 6-käiguline manuaal |
| Disainer | Erwin Leo Himmel (1984) |
1970.–1980. aastatel said Audi sedaanid 80/90 ja 100/200 turul populaarseks, mispeale otsustas Audi projekteerida ka tippmudeli, mis konkureeriks BMW 7. seeria, Mercedes-Benzi S-klassi ja Jaguar XJ-ga. V8 projekteeriti Audi 100/200 (C3) baasil, algselt planeeriti sellele mudelinimeks anda Audi 300. Esi- ja tagaosa disainiti ümber, et auto oleks 100/200st eristatav. Erinevusteks võrreldes 100/200ga olid kapoti külge kinnitatud esivõre, erinevad kaitserauad ja esituled, punased tagatuled, 12 mm pikendatud teljevahe ja puitliistud interjööris ning Torseni iselukustuva keskdiferentsiaali asemel planetaarne diferentsiaal. Lisaks oli V8 saadaval ainult valuvelgedega (15-17 tolli).[1]
Audi V8 esitleti oktoobris 1988 Pariisi autonäitusel, tootmine algas samal kuul. Esimesed autod kasutasid kõik 3,6-liitrist 32 klapiga V8-mootorit kahe ülemise nukkvõlliga võimsusega 250 hj, mis oli loodud kahe Volkswagen Golf GTi 1,8-liitrise mootori kombineerimisel, koos neljakäigulise ZF 4HP24A automaatkäigukasti ja Audi leivanumbri - quattro nelikveoga. Auto alghinnaks oli 96800 Saksa marka (DEM).
V8 kere oli galvaniseeritud terasest, 10-aastase roostekindluse garantiiga. Audi lipulaevana kuulusid standardvarustusse ka nahkistmed, quattro nelivedu, Bose helisüsteem ja autotelefon.
1990. aastast oli V8 saadaval ka viiekäiguilse manuaalkastiga.
1991. aastast lisandus valikusse ka 32 cm pikendatud kere (V8 Lang), mida toodeti Austrias Grazis Steyr-Daimler-Puchi tehases. Lisaks oli nüüd saadaval ka 4,2-liitrine mootor, võimsusega 280 hj, mis oli saadaval kas neljakäigulise automaatkäigukasti või kuuekäigulise manuaalse käigukastiga, 1992. aastal vahetas kuuekäiguline välja ka 3,6-liitrise viiekäigulise. Juuli 1991 seisuga maksis V8 3,6 98700 DEM, 4,2 108 600 DEM ja 4.2 Lang 163000 DEM.
V8 tootmine lõppes novembris 1993, samas pika kerega V8 toodeti veel 1994. aastalgi. Kokku veeres tehaseliinilt maha 21565 eksemplari - 16 648 autot oli 3,6- ja 4645 4,2-liitrise mootoriga, lisaks 272 pikendatud kerega (111 3,6 l ja 161 4,2 l). Lisaks toodeti ainueksemplarina üks universaalkerega V8 Audi toonase direktor Ferdinand Piëchi abikaasale Ursulale.[2] Viimastest autodest maksis 3.6 95000, 4.2 103600 ja 4.2 Lang 174000 DEM. 1994. aastal tuli V8 asemele A8 (D2).
USAs tuli V8 müüki 1990. mudeliaastal, hinnaks 47450 dollarit. 1990-1991 mudeliaastatel müüdi 3,6-liitrist, 1992-1994 4,2-liitrist versiooni.
Auto konkurendid olid BMW 7. seeria (E32), Mercedes-Benzi S-klass (W140), Jaguar XJ12/XJ40 ja Lexus LS400, millest mitte ühtegi ei pakutud nelikveolisena.
Mootorisport muuda
Audi V8 oli edukas ka mootorispordis. 1990. aastal astus Audi DTM (Deutsche Tourenwagen Masters) sarja Schmidt Motorsport Technik tiimi (SMS) V8ga, millel oli 3,6-liitrine 420 hj mootor (hiljem 460 hj) ja kuuekäiguline manuaalkäigukast. Sõitjateks olid Hans Joachim Stuck (terve hooaja vältel), Walter Röhrl (8.–11. etapp) ja Frank Jelinski (viimane etapp). Hooaja viimasel etapil, 14. oktoobril 1990 Hockenheimringil võtsid Stuck, Jelinski ja Röhrl kõik kolm poodiumikohta ning Stuck tuli hooaja võitjaks, edestades teisel kohal olnud Johnny Cecottot (BMW M3 Sport Evolution) 12 punktiga.
1991. aastal lisandus DTM sarja teine tiim – Audi Zentrum Reutlingen (AZR). SMS sõitjad olid Hans-Joachim Stuck ja Hubert Haupt (10. etapil asendas teda Walter Röhrl), AZRl Frank Jelinski ja Frank Biela. Audi lõpetas hooaja kahe poodiumikohaga - Biela tuli esimeseks, teiseks tuli Klaus Ludwig Mercedesel ja kolmandaks Stuck.
1992. aastal muutunud reeglite kohaselt tuli V8le kaalu lisada, nüüd kaalus võistlusauto 1300 kg. Et konkurentsivõimeline olla, arendas Audi välja uue väntvõlli 180-kraadise nihkega toodanguauto 90-kraadise asemel. Algselt oli Audi edukas - avaetapis Zolderis 5. aprillil tuli Biela kolmandaks ning teisel etapil Nürburgringil 19. aprillil võtsid Biela, Stuck ja Jelinski kolmikvõitu. Kohe siginesid aga ka tehnilised probleemid - suurenenud kaalu tõttu tuli aga tihedamini vahetada rehve ning uus väntvõll tõi kaasa mootori suurema vibratsiooni ja sagedasi mootorikahjustusi, mistõttu oli Audi sunnitud kasutama vanu 90-kraadise väntvõlliga mootoreid, mis aga ei olnud konkurentsivõimelised, alates 3. etapist Audi enam esikümnesse ei jõudnud. Lõpuks otsustas Saksamaa kõrgeim autospordiliit ONS (Oberste Nationale Sportkommission für den Automobilsport in Deutschland), et Audi ei tohi 180-kraadist väntvõlli kasutada. Selle tõttu ja kuna 90-kraadise väntvõlliga võistlusmootoreid ei olnud saada, otsustas Audi DTM-sarjast peale kuuendat etappi (18. juuni 1992 Nürburgring) lahkuda.[3][4][2]
DTM-is olid Audi V8 konkurendid palju väiksemad ja umbes 300 kg kergemad Mercedes-Benz 190E (W201), BMW M3 ja veelgi väiksem Opel Omega 3000. Ühtegi nendest ei pakutud V8-mootori või neliveoga.[5]
Viited muuda
- ↑ "www.AudiV8.com - Der Treffpunkt für Fans des Audi V8 und Audi A8 ..." www.audiv8.com. Vaadatud 28. augustil 2023.
- ↑ 2,0 2,1 Kierse, Matthias (5. oktoober 2018). "30 Years of Audi V8". Secret Classics (Ameerika inglise). Vaadatud 29. augustil 2023.
- ↑ admin (9. august 2012). "DTM history at the Audi museum mobile". AudiWorld (Ameerika inglise). Vaadatud 28. augustil 2023.
- ↑ "1990 Audi V8 Quattro DTM - Images, Specifications and Information". Ultimatecarpage.com. Vaadatud 28. augustil 2023.
- ↑ "DTM". Mercedes 190 E 16v portal. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. september 2012. Vaadatud 28. augustil 2023.