Asjur

Asjur (prantsuse keeles chargé d'affaires) on saadikust madalam diplomaadi ametiaste.

Asjurid jagunevad Eesti Vabariigi Välisteenistuse seaduse alusel kaheks: alalisteks ja ajutisteks asjuriteks.

Asjuri varasemad nimetused on: asjaajaja, alaline asjaajaja, ajutine asjaajaja.

Alaline asjur

Kõnealuse seaduse § 16 määratleb alalise asjuri ametikoha järgmiselt: "Välisriikidesse ja rahvusvaheliste organisatsioonide juurde, kus ei ole ette nähtud erakorralise ja täievolilise suursaadiku ametikohta, nimetab välisminister Vabariigi Presidendi teadmisel alalise asjuri."

Ajutine asjur

Ajutine asjur (prantsuse keeles chargé d’affaires ad interim) on diplomaat, kes täidab ajutiselt oma riigi välismaises diplomaatilises esinduses suursaadiku äraolekul tema ülesandeid või on saadetud ametisse sinna riiki, kuhu pole suursaadikut nimetatud. Laialt levinud praktika tänapäevases diplomaatilises suhtlemises.

Staatus määrati 1961. aasta Viini diplomaatiliste suhete konventsiooniga. Kui ajutine asjur määratakse ametisse pärast uue diplomaatilise esinduse avamist ja saadikut pole sinna veel määratud, antakse talle kaasa oma maa välisministri volikiri asukohamaa välisministrile. Ajutine asjur kasutab diplomaatilise korpuse juhi õigusi ja diplomaatilise puutumatuse privileege, kuid talle ei laiene mõned protokollilised austusavaldused.

Eestis

Ajutine asjur on § 17 kohaselt:

(1) ... diplomaat, kes juhib Eesti välisesindust erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamiseni, samuti tema äraolekul.

(2) Erakorraline ja täievoliline suursaadik määrab enda äraolekuks ajutise asjuri, teatades sellest Välisministeeriumi kantslerile. Muul juhul määrab ajutise asjuri kantsleri ettepanekul välisminister.