Arvi Freiberg
Arvi Freiberg (sündinud 28. juunil 1948 Kuremäe külas) on eesti biofüüsik ja taimefüsioloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2009).
Elulugu muuda
Ta on lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi pooljuhtmaterjalide tehnoloogia erialal (1971). Füüsika-matemaatikakandidaadi väitekirja kaitses 1976 Eesti TA Füüsika Instituudi juures teemal “Elektron-foononinteraktsiooni iseärasused ja defektide mõju molekulaartsentrite spektritele leelishalogeniidkristallides” ja füüsika-matemaatikadoktori väitekirja 1986 Läti TA Füüsika Instituudi juures teemal “Pikosekundiline spektrokronograafia ja relaksatsiooniprotsessid molekulaarsetes tihksüsteemides”.
1971. aastast on ta töötanud Eesti Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudis (aastast 1997 Tartu Ülikooli Füüsika Instituut) inseneri, nooremteaduri, vanemteaduri, teadusdirektori, sektorijuhataja, direktori ja biofüüsika ja keskkonnafüüsika osakonnajuhatajana. 1988. aastast on ta biofüüsika laboratooriumi juhataja. Aastatel 2003–2021 oli ta Tartu Ülikooli biofüüsika ja taimefüsioloogiaprofessor, õppetooli juhataja. 2021. aastast on ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor.
Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti 2009. aastal täppisteaduste alal. Ta kuulub akadeemia astronoomia ja füüsika osakonda. Alates 2018. aastast on akadeemia asepresident.
Ta on Eesti esindaja IYBSSD2022 (The International Year of Basic Sciences for Sustainable Development) juhtkomitees.[1]
Teadustöö muuda
Peamised uurimisvaldkonnad on elektron-foonon-vastastikmõju lisanditega kristallides; tihksüsteemide pikosekundiline spektrokronograafia; energiasiirde kiirus ja efektiivsus taimede ja bakterite fotosünteetilises ühikus; spektraalse heterogeensuse mõju fotosünteesi molekulaarprotsessidele ning selektiivspektroskoopia võimalused; fotosünteetiliste valgusergastuste eksiton-polaron iseloom; biofüüsikaliste molekulaarprotsesside mõjutamine välise kõrge hüdrostaatilise rõhuga ja pigmentvalkude stabiilsus.
Arvi Freibergi initsiatiivil on loodud esimene biofüüsika magistriõppekava Eestis[2]. Tema sulest on aastatel 1973–2022 ilmunud üle 200 teaduspublikatsiooni, sh peatükid kolmes kollektiivses monograafias ja üks kaastoimetatud raamat ning üks autoritunnistus.[3]
Töid muuda
- Ultrafast protsesses in spectroscopy : proceedings of the X International Symposium on Ultrafast Processes in Spectroscopy, held in Tartu, Estonia, 24-28 August 1997 / Institute of Physics, University of Tartu ; edited by R. Kaarli, A. Freiberg, and P. Saari. Tartu, 1998. ISBN 9985400399
Teaduskorralduslik tegevus muuda
Ta on Rahvusvahelise Fotosünteesi Uurimise Ühingu ja Eesti Füüsika Seltsi asutajaliige[viide?], Euroopa suurte laserseadmete klastri Laserlab Europe alaline ekspert[viide?] (alates 2003), Eesti esindaja ESF COST D35 juhtkomitees (alates 2008), Eesti Teadusfondi täppisteaduste komisjoni esimees (2003−2006), Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi esimees (1997−2000), Tartu Ülikooli nõukogu liige (2009–2011).
Ta on olnud Euroopa esindaja Rahvusvahelises Fotosünteesi Ühingus (1995−1998).
Tunnustus muuda
- 1993 US DOE Special Fund Award
- 1996 New Yorgi Teaduste Akadeemia liige
- 2005 MTÜ Loodusajakirja aastapreemia "Seest suurem Eesti" (Horisondi aasta autor 2005)
- 2006 Eesti Vabariigi teaduspreemia kollektiivi juhina täppisteaduste alal
- 2009 Eesti Füüsika Seltsi aukiri füüsika ja füüsikahariduse edendamise eest
- 2013 Tartu Ülikooli medal[4]
- 2014 Austraalia Teadusfondi (ARC) rahvusvahelise koostöö auhind
- 2018 Tartu Ülikooli suur medal[5]
Viited muuda
- ↑ Alusteaduste aasta 2022 Eesti TA kodulehel
- ↑ Maidla, Margus (2014). Teaduste Akadeemia - Eesti kollektiivne aju. Tallinn. Lk 498. ISBN 978-9949-33-662-3.
- ↑ Arvi Freiberg - 70.Universitas Tartuensis, 2018, 7.
- ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
- ↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Vaadatud 3.12.2022.
Välislingid muuda
- Arvi Freiberg TA kodulehel
- Arvi Freiberg Eesti Teadusinfosüsteemis
