Arvi Freiberg

Eesti füüsik

Arvi Freiberg (sündinud 28. juunil 1948 Kuremäe külas) on eesti biofüüsik ja taimefüsioloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2009).

Arvi Freiberg 2005. aastal. Foto: Lauri Kulpsoo

EluluguRedigeeri

Ta on lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi pooljuhtmaterjalide tehnoloogia erialal (1971). Füüsika-matemaatikakandidaadi väitekirja kaitses 1976 Eesti TA Füüsika Instituudi juures teemal “Elektron-foononinteraktsiooni iseärasused ja defektide mõju molekulaartsentrite spektritele leelishalogeniidkristallides” ja füüsika-matemaatikadoktori väitekirja 1986 Läti TA Füüsika Instituudi juures teemal “Pikosekundiline spektrokronograafia ja relaksatsiooniprotsessid molekulaarsetes tihksüsteemides”.

1971. aastast on ta töötanud Eesti Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudis (aastast 1997 Tartu Ülikooli Füüsika Instituut) inseneri, nooremteaduri, vanemteaduri, teadusdirektori, sektorijuhataja, direktori ja biofüüsika ja keskkonnafüüsika osakonnajuhatajana. 1988. aastast on ta biofüüsika laboratooriumi juhataja. Aastatel 2003–2021 oli ta Tartu Ülikooli biofüüsika ja taimefüsioloogiaprofessor, õppetooli juhataja; 2021. aastast on Tartu Ülikooli emeriitprofessor.

Eesti Teaduste Akadeemia asepresident (alates 2018).

TeadustööRedigeeri

Peamised uurimisvaldkonnad on elektron-foonon-vastastikmõju lisanditega kristallides; tihksüsteemide pikosekundiline spektrokronograafia; energiasiirde kiirus ja efektiivsus taimede ja bakterite fotosünteetilises ühikus; spektraalse heterogeensuse mõju fotosünteesi molekulaarprotsessidele ning selektiivspektroskoopia võimalused; fotosünteetiliste valgusergastuste eksiton-polaron iseloom; biofüüsikaliste molekulaarprotsesside mõjutamine välise kõrge hüdrostaatilise rõhuga ja pigmentvalkude stabiilsus.

Arvi Freibergi initsiatiivil on loodud esimene biofüüsika magistriõppekava Eestis[viide?]. Tema sulest on aastatel 1973–2022 ilmunud üle 200 teaduspublikatsiooni, sh üks kaastoimetatud raamat ja üks autoritunnistus.

Kaastoimetatud raamatRedigeeri

  • Ultrafast protsesses in spectroscopy : proceedings of the X International Symposium on Ultrafast Processes in Spectroscopy, held in Tartu, Estonia, 24-28 August 1997 / Institute of Physics, University of Tartu ; edited by R. Kaarli, A. Freiberg, and P. Saari. Tartu, 1998. ISBN 9985400399

Teaduskorralduslik tegevusRedigeeri

Ta on Rahvusvahelise Fotosünteesi Uurimise Ühingu ja Eesti Füüsika Seltsi asutajaliige[viide?], Euroopa suurte laserseadmete klastri Laserlab Europe alaline ekspert[viide?] (alates 2003), Eesti esindaja ESF COST D35 juhtkomitees (alates 2008), Eesti Teadusfondi täppisteaduste komisjoni esimees (2003−2006), Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi esimees (1997−2000), Tartu Ülikooli nõukogu liige (2009–2011).

Ta on olnud Euroopa esindaja Rahvusvahelises Fotosünteesi Ühingus (1995−1998).

TunnustusRedigeeri

  • US DOE Special Fund Award (1993)
  • New Yorgi Teaduste Akadeemia liige (1996)
  • MTÜ Loodusajakirja aastapreemia "Seest suurem Eesti" (Horisondi aasta autor 2005)
  • Eesti Vabariigi teaduspreemia kollektiivi juhina täppisteaduste alal (2006)
  • Tartu Ülikooli medal (2013)[1]
  • Austraalia Teadusfondi (ARC) rahvusvahelise koostöö auhind (2014)
  • Tartu Ülikooli suur medal (2018)[2]

ViitedRedigeeri

  1. "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
  2. "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Vaadatud 3.12.2022.

VälislingidRedigeeri