Arutelu:Yin ja yang

Lisa teema
Sellel leheküljel pole arutelusid.

Minu teada tähendasid yin ja yang algselt mäe varjupoolset ja päikesepoolset nõlva. Andres 18:02, 9 Sep 2004 (UTC)


Leon, ära palun esialgu diakriitilisi märke ära võta, peame aru, mida teha. Andres 10:06, 10 Sep 2004 (UTC)


Tekst ümbersuunatud leheküljelt:

Paljudes kultuurides nähakse maailma vastandite ühendusena: elu ja surm, valgus ja pimedus, mehelik ja naiselik. Mõnel pool peetakse neid paare teineteist täiendavaks, nagu hiina yin'i ja yang'i puhul. Kaks tähendab lahkhelisid, aga ka tasakaalu ja abielu.

Andres 7. september 2006, kell 17:27 (UTC)


Vastandpooluste eristamiseks olid Hiina kirjaliku kultuuri aluste väljakujunemisel alguses kõrvuti kasutusel sõnapaarid valgus-vari ja tugev-pehme. Alles Hani ajal hakati neist eelistama valgust-varju. Taiji(tu) skeem (kujutis) hakkas levima alles 10s. See loetakse pärinevat sel ajal välja ilmunud justkui 2 s kirjutatud raamatust (“Ringmuutustes (Zhou Yi) kolme ühendamine”)... Samas kasutati valguse-varju sünonüümidena itsinistikas ka metafoorina sõnapaari qian-kun (1. ja 2. kuusjoone ja vastavate kolmjoonte nimed). Kolmjoonte kommentaar toob küllalt selgelt välja: „Sellega nad (täiulikult targad) piiritlesid Taeva tee, nimetades seda varjuks ja valguseks; piiritlesid Maa tee, nimetades seda pehmuseks ja tugevuseks; piiritlesid Inimese tee, nimetades seda headuseks ja kohuseks (õigus).” („Shogua zhuan.”) Selles tekstis kasutatvad sõnad Taevas ja Maa on erinevad Qhian Kun sõnadest. Neis mõlemas märgis on oma Taeva ja oma Maa osa.

Tegelikult on hiina kirjas olemas vähemalt kolm märgipaari taeva-maa jaoks. Näiteks viies elemendis on maa täpselt tõlkides muld (pinnas, toitja). Qian-Kun paar on pigem kaks sugu ja vastavad enam eesmisele-tagumisele või vasakule-paremale. Või täpseimalt sisemisele-välisele? Peale seda on tavaline vastandpaar Taeva-Maa, kus on tegemist tõesti ülemise-alumisega.

Hiina kosmogoonilistes skeemides (hakkasid levima 10s) tekkib kõik Piiritust (nö olematus, tühjusest) ja naaseb sellesse. (Laozi “Olematust sünnib olev”) Esmalt tekkib Piiritust Suur Piiritlus (Taiji). Kolmikliigenduses tekkib esmalt Taevas, siis Maa ja lõpuks keskel olev Inimene. (Vastavalt sellele liigendusele on olemas kolm erinevat alkeemilist taset ja teed. Samuti ka kolm inimese liigenduse tasandit.) Taiji nimetus yin-yangi märkimiseks pärineb YJ lisast ja seal pole seda sõna sõnalt nendega seotus. “Suures kommentaaris” on öeldud, et Taiji (Suur Piir) tekitab kaks (tunnetuse) vahendit; kaks vahendit neli kuju(ndi); neli kuju kaheksa guad. Seejuures on seda tõlgendatud kahe joonetüübina, nelja kaksjoonena ja kaheksa kolmjoonena. Kahte joont ei nimetatud algselt ainult yang-yin joonteks vaid ka vastavalt nende numbritele, vastavalt ka kujule (katkele) kuid ka tugevateks ja nõrkadeks (pehmed). (Sisemises alkeemias kohtab terminite tähenduste loendeid mis toovad ära kuidas nende sisu mõistetakse erinevatel tasemetel.)--Ivo Vahur 15. jaanuar 2011, kell 04:04 (EET)


Lihtsalt spekuleerin. Kaasaegse maailmapildi keskselt Yin-Yangi jaotust vaadeldes tekib küsimus kumb oleks elektron, kumb prooton .. ja neutron tuumakate hadronitena? Või tuleks hoopis eristada yin-yangina bosoneid ja fermione? Nimelik 29. mai 2016, kell 19:13

Naase leheküljele "Yin ja yang".