Arutelu:Viin (jook)

Kas viina reklaam on vikis lubatud?Virx 6. detsember 2006, kell 21:51 (UTC)

Mina siin küll reklaami ei näe. Viru Valge nimetamine pole veel reklaam. Valju 6. detsember 2006, kell 21:53 (UTC)

Välja tõstetud: Vaata ka korn, rakia, brändi, konjak, vinjak, slivovits, stolitšnaja. --Lulu 6. detsember 2006, kell 22:03 (UTC)

Miks välja? Need on kõik - nagu ka viin - põletatud viinad?

Välja praegu sellepärast, et, esiteks korn viitab hoopis ansamblile. Teiseks, viinaks nimetatakse siiski vaid yht tyypi alkohoolset jooki. Asjaolu, et destilleeritud ehk "põletatud" alkohoolseid jooke on ka teisi (lisaks loetletutele veel kasvõi viski), võiks mainida artiklis "alkohoolsed joogid". See "vaata ka" loetelu sobiks pigem sinna artiklisse. Siin võiks olla lihtsalt viide artiklile "alkohoolsed joogid". Kolmandaks, viinamark nimega "Stolitsnaja" ei sobi siia loetelusse juba sellepärast, et see on lihtsalt yks viinamark, aga kui juba seda nimetada, siis võiks artiklis loetleda veel paljusid teisigi viinamarke. --Lulu 6. detsember 2006, kell 22:30 (UTC)

Pildi peal on veiniklaas. --Lulu 1. veebruar 2007, kell 20:11 (UTC)

Kategooria

Kas kategooria "Viin (jook)" oleks aktsepteeritav? Ivo 1. jaanuar 2009, kell 02:20 (UTC)

Viina Eesti-aegne definitsioon

Kas mahuks see artiklisse?

§ 4. Piirituseks käesoleva seaduse mõttes loetakse destilleerimise teel saadud etüülalkoholi ja vee segu, mis sisaldab üle 1,5 mahuprotsendi alkoholi, ühes loomulikkude lisanditega.

Piiritus alkoholisisaldusega mitte üle 50 mahuprotsendi lastakse käibele viina nimetuse all. [1] --Kontra 9. veebruar 2010, kell 11:01 (UTC)

Põhimõtteliselt küll, aga minu arvates pole seda mõtet sisse panna palja tsitaadina. Andres 9. veebruar 2010, kell 14:40 (UTC)

"19. sajandi lõpul vene keemiku Dmitri Mendelejevi uurimuse tulemusena selgus, et kõige meeldivam on viin, kui liiter toatemperatuuril kaalub 953 grammi ja on 40 kraadi kange. See „Mendelejevi valem” on maailma viinatööstusele aluseks tänapäevalgi."

Sellest on korduvalt räägitud, et Mendelejevi dissertatsioon, ei sisalda seda õnnetut 40 kraadi. Tema töötas 71% etanoli lahusega. Ja tema töö sisaldab tõesti piirituse ja vee segamise võtteid, kuid mitte kaitseid inimorganismiga (sh tajumisorganid). See 40 tuli ilmselt viinakanguse vanast mõõtmis viisist, kus viina põlema pannes vähenes vedeliku kogus täpselt poole enne kui kustus. Sellise kangusega viin omas 38,3% etanoli. Selline kangus muutus etaloniks. Hiljem ümmardati 40ni.

Räägitud on sellest mitmetes allikates, Näiteks Pohlebkini raamatus "Viina ajalugu", millele muideks on viidatud ka venekeelses artiklis. Yan

Nii et see lõik tuleks esialgu täiesti välja jätta? Andres 10. oktoober 2010, kell 20:06 (EEST)

Võtsin need laused välja. Andres 10. oktoober 2010, kell 23:16 (EEST)

Usun, et kindlasti peaks sees olema, aga viitega, et on levinud selline eksiarvamus. Muidu kui inimene loeb ja tahab infot, kas oli Mendelejevil asja ka selle 40 juures, siis oleks ka vastus. Yan 11. oktoober 2010, kell 16:54 (EEST)

Jah, tuleb uuel kujul kirja panna. Praegu on siiski parem kui enne. Kui viitsid, siis kirjuta ise ümber, kui ei, küll siis keegi ükskord teeb.Andres 11. oktoober 2010, kell 18:07 (EEST)

vananenud

Eesti tuntud viinasordid Viru Valge, Saaremaa Viin ja Laua Viin on toodetud sisse veetud piiritusest: Saaremaa Viina toodetakse Soome piiritusest ning Liviko viinad USA, Saksamaa ning Prantsusmaa piiritusest. 

Ka ajaloolise infona võiks see olla kasutatav. Andres (arutelu) 3. juuli 2015, kell 19:36 (EEST)