Arutelu:Vetikad

Siin on tarvis sissejuhatust ja üldülevaadet, muidu ei saa midagi aru. Andres 23:47, 24 Aug 2004 (UTC)

Millist en: artiklit Sa mõtled? Artiklis en:Alga ei ole liikide arvust midagi juttu. Andres 12:33, 26 Aug 2004 (UTC)

Ingliskeelset wikit lihtsalt, et ehk seal mujal on kuskil midagi kirjas. naine 12:52, 26 Aug 2004 (UTC)


Vaidlustada pole mõtet, paranda. Andres 28. november 2007, kell 20:12 (UTC)

see paistab nii vale olevat, et raske kusagilt alustada --Dj Capricorn 28. november 2007, kell 20:34 (UTC)

Värvuse alusel jaotatakse vetikad kolme hõimkonda: rohevetikad, punavetikad ja pruunvetikad.

See nüüd küll õige ei ole. Andres 15. veebruar 2008, kell 19:06 (UTC)
Kas peaks vaidlustama või saab parandada? Andres 15. veebruar 2008, kell 19:07 (UTC)
Ma arvan, et fenotüübilist eristamist ei saa päris minetada. Kuigi praegu tugineb jaotus suuresti koostisele, ehitusele jne --Dj Capricorn 15. veebruar 2008, kell 19:09 (UTC)
Nojah, aga vetikad ei jaotu ju kolmeks hõimkonnaks? Edasi, kas nad jaotuvad värvuse järgi ja kõik vetikad kuuluvad ühte neist kolmest rühmast? Andres 15. veebruar 2008, kell 19:19 (UTC)
Taksonoomialõiku ma juba panin vaidlustatud-malli, aga võiks selle siis panna kohe algusesse. Klassifikatsioon on üleüldse vetikate osas väga segane ja eri allikas erinev ja üksteisega vastuolus--Dj Capricorn 15. veebruar 2008, kell 21:05 (UTC)
See lause on ka taksonoomialõiguga vastuolus.
Artikkel peaks andma ülevaate erinevatest klassifikatsioonidest. Erinevused süstemaatikas on ju tavaline asi. Andres 16. veebruar 2008, kell 08:07 (UTC)

kaugeid (erinevatesse eluslooduse riikidesse kuuluvaid) rühmi – baktereist tsüanobakterid (ehk sinivetikad),

See on minu meelest jama. Vetikateks loetakse tänapäeval ikka ainult eukarüoote. Siim 1. jaanuar 2009, kell 18:44 (UTC)

Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste veeorganismide rühm

Aga samblikud elavad ju maismaal? Siim 1. jaanuar 2009, kell 18:47 (UTC)

jah, parandasin--Dj Capricorn 9. veebruar 2009, kell 21:32 (UTC)

Seda teksti tuleks kõigepealt kõvasti toimetada. Siis ehk kõlbab midagi tagasi ka panna. Siim 1. jaanuar 2009, kell 18:53 (UTC)

Kasulikkus inimesele muuda

Mererohelise kõige tähelepanuväärsemaks omaduseks on selle suur joodisisaldus. Vetikad sisaldavad rohkem joodi kui ükski teine looduslik toiduaine, sellepärast nimetatakse neid vahel ka supertoiduks. Inimese kilpnääre vajab joodi selleks, et toota türoksiini-nimelist hormooni, mis ergutab närvisüsteemi ja mõjutab oksüdeerumisprotsessi rakkudes. See hormoon reguleerib ainevahetust ning aitab organismil muuta valke, rasvu ja süsivesikuid energiaks.


Mererohelise söömine võib muuta hormoonide tasakaalu, vähendada puhitusi ja vedelikupeetust, alandada vere kolesteroolisisaldust-kõik see kokku tähendab, et vetikad aitavad vältida südamehaigusi.

Nt kombu kuulub kollast või pruuni värvi vetikate perekonda, mis on kõige pikaealisemad ja suuremad kõigist meretaimedest.


Kombu koosneb pea poolenisti aeglaselt imenduvatest süsivesikutest, mis aitavad tasakaalustada suhkrusisaldust veres. Seega on kombu hea lisand nende inimeste toidusedelisse, kes põevad kuseteedepõletikke või diabeeti - neile, kelle organism ei suuda toota normaalsel kombel insuliini. Kombu valgusisaldus on 6,5 protsenti ja rasvasisaldus 1 protsent, nii sobib ta suurepäraselt taimetoitlastele ja kaalujälgijatele. Lisaks sisaldab ta hulganisti kiudaineid ning võib olla kasulik inimestele, kes kannatavad mitmesuguste seedehäirete all. Mererohelises on ka palju vitamiini B12, mida organism kasutab punaste vereliblede tootmiseks. Kuna tavaliselt on selle toitaine allikaks liha, kannatavad pikka aega taimset toitu tarvitanud inimesed selle vitamiini puuduse käes. Mõnedes vetikates on isegi üle kümne korra rohkem kaltsiumi kui piimas.

Mereroheline aitab samuti puhastada seedetrakti ning kõrge mineraalainete sisalduse tõttu tõstab keskkonna leeliselisust - arvatakse, et see aitab hoida vere puhtamana.

Naase leheküljele "Vetikad".