Arutelu:Umsiedlung

Lisa teema
Sellel leheküljel pole arutelusid.

Siia ei viita midagi.

Kas sellel eestikeelset nime ei ole? Andres 16. jaanuar 2008, kell 19:52 (UTC)

Eesti keeles on vist kasutatud terminit (baltisakslaste) ümberasumine. Athanasius Soter 24. november 2008, kell 18:21 (UTC)

Pildiallkirjas olevat lühendit 'NS-Propaganda' pole artiklis kusagil selgitatud. --90.190.45.158 10. november 2009, kell 17:29 (UTC)


Repatrieerumine on üldmõiste. --Kontra 3. veebruar 2010, kell 09:09 (UTC)

Võtsin välja. 88.196.28.229 19. september 2014, kell 20:43 (EEST)

Saaremaa kohta on artiklist Baltisakslased jäänud üle toomata lõik:

Nende äraminek polnud kerge, sest nad pidasid Saaremaad oma kodumaaks, oskasid enamasti eesti keelt ja tundsid end Saksamaal mitte kojupöördunutena, vaid võõrastena, pagulastena.

Andres 27. veebruar 2010, kell 21:35 (UTC)

Panin sisse. 88.196.28.229 19. september 2014, kell 20:43 (EEST)

Minu meelest see "vaata ka" on ülearune. Andres 23. november 2010, kell 19:09 (EET)

Minu meelest ka. --kanakukk 23. november 2010, kell 19:26 (EET).

"Valik lahkunud baltisakslasi". Loetleda tuleks kõik, kes väärivad artiklit. Andres 28. november 2010, kell 10:22 (EET)


Esilõik defineerib Umsiedlungi meeletult laialt, aga artikkel räägib ainult Eestis toimunust. Athanasius Soter 4. jaanuar 2011, kell 00:44 (EET)

Siin peaks kindlasti Eestiga piirduma, sobiks vist ka Läti. Andres 4. jaanuar 2011, kell 09:24 (EET)

Panin kaks keelelinki. Saksa viki näeb asja palju laiemalt kui eesti oma. Taivo 4. jaanuar 2011, kell 17:35 (EET)

Kas artiklil peab ikka saksakeelne pealkiri olema? 90.191.119.98 12. oktoober 2013, kell 11:57 (EEST)

Millist pealkirja soovitad? Andres (arutelu) 12. oktoober 2013, kell 15:19 (EEST)
Võib-olla "Baltisakslaste ümberasumine". Ega ma midagi paremat välja pakkuda ei oska. 90.191.119.98 12. oktoober 2013, kell 19:21 (EEST)
Ametlik eestikeelne nimetus on Eestis asuva Saksa rahvusgrupi Saksa Riiki ümberasustamine (vt. RT II 1939, 17, 29). Täpsemat nime ma ei tea ja see käib ainult Eesti kohta. On sõnu, mida kasutatakse ilma tõlkimata, nagu Wehrmacht või Anschluss. Praegune pealkiri võiks jääda. --IFrank (arutelu) 12. oktoober 2013, kell 19:52 (EEST)

...nende seas ka hulk kadakasakslasi ja Eesti Vabadussõjast osavõtnuid.

Mõttetu kohtumõistmine 1940.–1941. aasta Nõukogude okupatsiooniõuduste käest põgenejate üle. Vaata ka Andrese märkust eespool 27. veebruar 2010. Välja võetud. 88.196.28.229 19. september 2014, kell 20:43 (EEST)
Praegu pole üldse mainitud, et ümberasujate seas oli eestlasi. Tekstist tuleb välja, et nende seas oli juute. Andres (arutelu) 27. detsember 2017, kell 10:32 (EET)

Ma tegin alguse ümber, sest see artikkel ei räägi sõnast, vaid ajaloosündmusest. Siin kasutatakse seda sõna, mida eesti keeles on kombeks kasutada, ja see, kuidas seda sõna saksa keeles kasutatakse, ei puutu asjasse. Saksa sõna tähenduse märkisin lühidalt. Andres (arutelu) 27. detsember 2017, kell 10:32 (EET)


Enne oli nii:

''Umsiedlung (saksa sõna tähendusega 'ümberasumine; ümberasustamine')

Esiteks, minu meelest on algus niimoodi selgem, teiseks on saksa sõnal kaks tähendust. Andres (arutelu) 29. detsember 2017, kell 15:32 (EET)

Miks peaks Saksamaad nimetama Kolmandaks Riigiks? Andres (arutelu) 29. detsember 2017, kell 15:32 (EET)

Lingitud on Kolmanda Riigiga ilmselt selleks, et kohe vajaliku ajalooperioodi juurde jõuda. 2001:7D0:87CA:9180:3C28:D789:1D78:2D65 29. detsember 2017, kell 16:39 (EET)
Naase leheküljele "Umsiedlung".