Arutelu:Tsensuur

Viimase kommentaari postitas IFrank 10 aasta eest teemas Filmitsensuur.

Niisugusel kujul oleks ehk parem kustutada. Andres 16. veebruar 2007, kell 13:25 (UTC)

Siin tuleks rääkida laiemalt ka konkreetselt. en:Censorship. Osa kuulub hoopis artiklisse Glavlit. Siin tuleb teha korralik puhastustöö või kustutada. --Tiuks 9. aprill 2009, kell 19:14 (UTC)
Palun selgita. Andres 10. aprill 2009, kell 13:37 (UTC)

Kommentaar. Tiuks tahab vist, et lugu oleks selline nagu http://wiki.zzz.ee/index.php/Tsensuur Aga need erinevatel aadressidel olevad lood ei pea olema ühe malli järgi tehtud. Samas peaks olema kummalgi juhul kerge teist varianti üles leida.

Jah midagi sellist ootaks ka siit artiklist. --Tiuks 10. aprill 2009, kell 16:44 (UTC)

Mulle paistab wiki.zzz.ee pigem konspekti, mitte artiklina. wiki.zz-s on küll mõningaid kohti, mida võiks ka siin artiklis kasutada, kuid sealne asi on mõneti ähmane ja ka sealne vormistus paistab olevat pooleli. Vikker 10. aprill 2009, kell 19:22 (UTC)

Aga siin on jutt ju ühekülgne. Tsensuuri ja enesetsensuuri ettekandes on ju hõlmavad teksti ja professionaalse kunsti kõrval teiste tsensuuriliikide

ehk religioosse, korporatiivse, moraalse, poliitilise ja majandustsensuuri käsitlusi. Siit ma neid välja ei ole. --Tiuks 10. aprill 2009, kell 20:43 (UTC)

Jah. Eks materjali ole mujalgi ja mitte ainult eesti keeles. Vikipeedia on arendatav ja seda arendatakse, eks peab olema veidi kannatust, kuni asi täieneb ja areneb. Kogu Vikipeedia on täis muutuvaid ja arenevaid tekste. Asuda kohe kustutama ei tundu mõistlik. See peletab eemale ja peletamiseks ei ole antud juhul piisavat põhjendust. //(Siin tuleb teha korralik puhastustöö või kustutada.Tiuks 9. aprill 2009, kell 19:14 (UTC)).// Antagu aega atra seada. Vikker 11. aprill 2009, kell 07:42 (UTC)

Ära pane tähele. Andres 11. aprill 2009, kell 08:02 (UTC)

Linkida tuleb nimetavas käändes. Andres 24. aprill 2009, kell 19:12 (UTC)

http://www.hot.ee/seadustekogu/skv-1-9.html --Improvisaator 27. juuli 2009, kell 09:06 (UTC)


Definitiivselt Eestis trükitoodete tsensuuri ei olnud ([1] § 15). Mis tahes "tsensuuriks" nimetada võidavad toimingud käsid minu teada Siseministeeriumi kaudu. Üritasin kronoloogiat parandada, aga see ei läinud päris korda. --Improvisaator 27. juuli 2009, kell 10:02 (UTC)

Tundub, et oleks mõistlik luua artikkel "Kaadripoliitika", kus seletataks NLKP vastavat tegevust stalinismi, stagnatsiooni ja perestroika ajal. See aitaks seletada lugejatele tsensuuri ja muid kõnealuste aegade nähtusi. Küllap vist tuleks parallellselt luua ka artikkel praeguse personalipoliitika kohta. --Brita 13. märts 2010, kell 19:06 (UTC) Keskkomiteel, Glavlitl ja KGB-l oli aktiivseid toetajaid, kommunistliku ideoloogia puhtuse kaitsjaid ja eksperte ka teistes asutustes. Kaadripoliiitika määras oluliselt seda, kui tugev tsensuur oli. Vt näiteks Vikipeedia artiklit "Endel Sõgel". --Brita 13. märts 2010, kell 19:23 (UTC)

Andmed Saksa okupatsiooni aegse tsensuuri kohta pärinevad: EE, 9.kd., lk. 544. --Brita 19. märts 2010, kell 11:39 (EET)Vasta

Tsensuur Eestis nõukogude okupatsiooni ajal muuda

Antud lõik on parajalt pikk, põhjalik ja samas ka suhteliselt spetsiifiline. Ehk oleks mõtekas see eraldi artikliks vormistada?--Kyng 14. aprill 2010, kell 13:17 (EEST)Vasta

See on asjalik mõte. Peab ainult vaatama, et
  • oleks kindel seos üldartikliga "Tsensuur";
  • need, kes klikivad sõnal tsensuur, leiaksid kergesti üles mitte ainult üldartikli, vaid ka artikli tsensuurist nõukogude okupatsiooni ajal;
  • need, kes loevad artiklit tsensuurist nõukogude okupatsiooni ajal, leiaksid kergesti üles üledartikli;
  • ei tekiks segadust kirjanduse loetelu ja viidetega;
  • kuidas saab olema edasine järg, sest kõne alla võivad tulla ju siis ka omaette artiklid tsensuurist muudel ajajärkudel, näiteks "Tsensuur saksa okupatsiooni ajal". --Brita 14. aprill 2010, kell 13:29 (EEST)Vasta
Artiklist tsnsuur saab edasi juhtida malliga {{vaata|}}. Kolmas punkt on kõige lihtsam, nõukogude okupatsiooni artiklis on lihtsalt teksti sees link tsensuuri juurde. Võimalik, et üleüldse on mõistlikum kirjutada artikkel "Tsensuur Eestis".--Kyng 14. aprill 2010, kell 13:45 (EEST)Vasta

Tasub kaaluda küll. Peab veidi mõtlema. Nii selle üle kui ka tsensorite üle. On olemas väike nimestik Eestis tegutsenud tsensoritest, aga osalt on andmed nende kohta raskesti kättesaadavad. --Brita 14. aprill 2010, kell 14:21 (EEST)Vasta


Esimene lõik oli enne niisugune:

Tsensuur on eneseväljenduse, sealhulgas sõnavabaduse piiramine, mis toob kaasa selle, et avalikkus saab osalist, mittetäielikku informatsiooni. Nii saab mõjutada avalikku arvamust. Tsensuur kehtestab järjekindla ja süsteemipärase kontrolli avaliku informatsiooni sisu, vormistuse ja levitamise üle. Tsensuuri liike on mitmeid, see võib olla seotud moraali, religiooni, mingi inimtegevuse alaga jne. Poliitiline võim (riik või sotsiaalne grupp) kehtestab tsensuuri seadusandluse või teatava tava, "kirjutamata seaduste" ja nn telefoniõiguse kaudu. Viimasel juhul võib tsensuur kehtida ka siis, kui seda ei ole seadustega kehtestatud ja tsenseerimiskäske jagatakse nii, et nendest ei jääks jälgi. Tsensuuriga kaasneb tihti väärinformatsiooni levitamine, mis aitab varjata selle ebaseaduslikkust ja tsenseerimise tegelikke eesmärke.

Miks see on asendatud? Andres 10. september 2010, kell 19:10 (EEST)Vasta
See jutt on alles, aga ma sõnastasin teda konkreetsemaks. Vaata alates teine lause. Antud sõnastus oli liiga umbmäärane ja käsitles tsensuuri kui isikut. --Oktav 10. september 2010, kell 19:57 (EEST)

Võtsin esimesest lõigust enesetsensuuri välja, sest eneseväljenduse piiramine ei ole iseenesest enesetsensuur. Andres 10. september 2010, kell 20:30 (EEST)Vasta

Pätsi tsitaat, äkki läheb kuskil vaja muuda

Mis on tsensuur? Tsensuur on oma sisu järgi sõna- ja trükivabaduse jne. kitsendamine. Kui põhiseadus lubab vabadusi kitsendada kõlbluse jne. kaitseks, siis lubab ta nende avalduste tsenseerimist, siis on meil ju tsensuur. Võib ju olla, et ta tsensuuri nime ei kanna, kuid sisu järgi on see instituut võimalik.

Asutavas Kogus, 28. mail 1920, protokoll nr. 134, veerg 605. --Numbriga kärumees 13. detsember 2011, kell 13:54 (EET)Vasta

Artiklisse on tehtud selline parandus, et tekst näeb pärast muutust praegu välja nii: Tsensuuri kehtestamiseks võidakse luua vastavad asutused. Nõukogude Liidus oli tsensuuriametiks Trükistes Riikliku Saladuse Kaitse Peavalitsus (ebaametliku lühendnimetusega Glavlit. Ametlik nimetus oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus, mis asus Tallinnas Pärnu maantee 10 hoones.)ENSV GLAVLIT-i ülem Arnold Adams, 1959–1983 ENSV GLAVLIT-i ülesandeks oli ---

Nõukogude tsensuuriametil oli aga eri aegadel mitmeid erinevaid nimetusi ja teiseks, Adams ei olnud ainus tsensuuri ülem, vaid neid oli eri aegadel palju rohkem. Ka siin Vikipeediaski omn näiteks artikkel Kurt Ingermanist jne. Asjakohane ulatuslik ja täpne ülevaade on K.-O. Veskimägi raamatus "Nõukogude unelaadne elu...".

Veel selline märkus, et artikli algusosa soodstab muljet, nagu käiks tsensuur trükiasjanduse kohta, aga see käib ka kujutava kunsti näituse, filmiasjanduse jm. kohta. --Brita 29. detsember 2011, kell 16:06 (EET)Vasta

Palun tee vajalikud parandused. Andres 29. detsember 2011, kell 17:35 (EET)Vasta

Filmitsensuur muuda

Juhuslikus ajaleheartiklist ilmneb, et filmitsensuur oli Eestis juba 1927. (mitte alles 1935.) aastal: "Soomuslaev Potjomkin Eestist tagasi tõrjutud. Vaba Maa, 8. oktoober 1927, nr. 236, lk. 5. --IFrank (arutelu) 25. veebruar 2013, kell 15:10 (EET)Vasta

Pole tõendatud, et enne 1935. aastat ei olnud filmitsensuuril seaduslikku alust või et ta oli "mitteametlik", tegutses filmide tsenseerimise komisjon. Oletan, et selleks aluseks oli mingi vene seadus. --IFrank (arutelu) 25. veebruar 2013, kell 15:27 (EET)Vasta

Kuid see ei tee olematuks 1935. aasta seadust, mis võib-olla ehk tõesti asendas/täiendas mõnda varasemat seadusandlikku akti, nii et kronoloogiast pole mingit põhjust seda kõrvaldada, pigem vastupidi. Ole kena ja pane see rida tagasi. --Vihelik (arutelu) 25. veebruar 2013, kell 16:33 (EET)Vasta

"Äsja avaldati Põhja-Ameerika Ühendriikide kaubandusministeeriumi kokkuvõte filmikaubandusest möödunud hooajal. Kokkuvõttes märgitakse, et Ühendriikide filmide-väljaveos kogu aasta jooksul "kõige kurvemaks faktiks" on eesti filmitsensuuri poolt rea ameerika filmide keelamine kõlblistel põhjustel.

Ameeriklaste arvates Eesti filmitsensuur on karm, karmim kui suuremas osas teistes rikides." Filmitäht käib läbi tsensorifiltri. Esmaspäev, 2. detsember 1939, nr. 48, lk. 5. --IFrank (arutelu) 28. märts 2013, kell 16:12 (EET)Vasta

Veel üks artikkel filmitsensuurist: Tsensor vaatab filmi. Esmaspäev, 21. oktoober 1934, nr. 43, lk. 4. --IFrank (arutelu) 18. mai 2013, kell 13:11 (EEST)Vasta

Ajaleht "Rigaer Tageblatti", kes avaldas sihiliku artikli meie maareformi kohta, sissetoomine Eestisse keelati 6-ks kuuks. = Eilsest tänaseni. Rahvaleht, 1. detsember 1925, nr. 113, lk. 2. --IFrank (arutelu) 18. oktoober 2013, kell 04:01 (EEST)Vasta

Naase leheküljele "Tsensuur".