Arutelu:Teadusrevolutsioonide struktuur

Lisa teema
Sellel leheküljel pole arutelusid.

Kas näiteks ülikooli juures ei leidu veebiruumi, kus selliseid asju avaldada?

Ma ei ütle, et tekst iseenesest on halb või pole vajalik, aga selle siia panemine on väga häirivalt vastuoksa sellega, mis intuitiivselt on entsüklopeedia ja sellega, mis on kirja pandud Vikipeedia alustena: en:WP:PLOT. See on ka eeskuju mõttes halb. Pikne 29. oktoober 2014, kell 23:37 (EET)

Küsimus ei ole ruumis. Vikipeediasse integreeritus annab sellele lisaväärtuse.
Intuitsioon sellest, mis on entsüklopeedia, on Vikipeedia tulekuga muutunud. Miks ta ei võiks veelgi muutuda?
Mulle tundub see nõrga argumendina, et inimene leiab eest midagi, mida ta ei oodanud. Eks siis õpib ootama. Andres (arutelu) 30. oktoober 2014, kell 00:24 (EET)
Vikipeediale ei anna see kokkuvõte lisaväärtust. Kuna tegu on võõrkehaga, siis pigem vastupidi.
Vikipeedia ja veel mõne uuema entsüklopeedia põhjal on entsüklopeediad muutunud ehk suuremaks, põhjalikumaks, teemaringilt laiahaardelisemaks ja võib-olla ka pisut jutustavamaks, aga entsüklopeedia põhiolemus minu meelest muutunud pole.
Inimene ei pea õppima midagi muud ootama, kui on täiesti õigustatud eest oodata seda sisu, mis siin tegelikult olema peaks. Ma ei tahaks analoogselt kõike seda üle korrata. Pikne 30. oktoober 2014, kell 11:54 (EET)
Minu vastus on ka sama. Kordan üle, et kõrvaltvaatav osa tuleb lisada ja sisu ehitust on võimalik kompaktsemaks teha, aga selleks on tarvis lisatööd. See, mida lühikesed kokkuvõtted ütlevad on, väga tihti vale, eriti kui neid teevad filosoofid, kellel on teistsugused seisukohad. Ma jätaksin selle kirjutamise heameelega viimaseks. 146.255.183.105 30. oktoober 2014, kell 22:46 (EET)
Lihtsalt käsitluse ja lühikokkuvõtte lisamine ei muuda ju suurt ümberjutustust rohkem entsüklopeedia tekstiks. Pikne 30. oktoober 2014, kell 23:22 (EET)
Minu meelest Sinu peamine argument (ja õigustatud etteheide) on see, et need on puudu. Kui need on olemas, siis ei ole ju ootuste petmist. 146.255.183.105 31. oktoober 2014, kell 09:48 (EET)
Nagu selles eelmiseski arutelus juba mitme kandi pealt juttu oli, siis muu asi, mis pole ootuspärane, samas kõrval ja tugevalt integreerituna, raskendab ju oodatava sisu haaramist ja tekitab segadust. Sellele võib siit viidata, aga seda peaks otsima kuskilt mujalt. Pikne 31. oktoober 2014, kell 11:53 (EET)
Kui ootuspärane asi on alguses ja kui järgnev peaks olema liiga võõras, siis võib selle võõra asja ju lugemata jätta. Ta pole integreeritud, kui ta on eraldi pealkirja all. Pealegi ma pigem arvan, et lugeja rõõmustab, kui ta leiab midagi üle ootuste. Andres (arutelu) 31. oktoober 2014, kell 22:34 (EET)
Ta on integreeritud artikli ülesehitusse, aga ei peaks olema. Noh, lugeja võiks siit sama hästi leida raamatu enda, aga kui ta seda sooviks, siis ta ei otsiks ju entsüklopeediast. Praeguse teksti juurde oleks tarvis umbes sellist toimetamismärkust. Pikne 1. november 2014, kell 10:31 (EET)
Tere! Pikk antud artikkel nüüd küll ei ole, lisaks olen mina vähemalt siiani eeldanud Vikipeedias umbes sellist asja, et toimetamise ja keeletoimetamise malle justui lisaksid Vikipedistid, kes üldiselt teemat justkui valdavad aga hetkel pole aega toimetamisega isiklikult tegeleda - isegi umbes sellist malli artiklisse saada ei muuda see sisuliselt midagi - pole eriti märganud, et keegi kasutaja Andrese loodud artikleid ühtse voona ja käigu pealt toimetada mõistakski - ilmselt mõne Vikipedisti leiab kes tuleb ja miskit tähti pisut ringi tõstab aga hullem lugu on minu arust see kui inimene ilmub Vikipeediasse peamiselt ja üksnes selleks, et teisi kasutajaid 'üle vajutada' ('üle lasta')...
Mariina 1. november 2014, kell 15:42 (EET) alias Простота
Minu eesmärk on, et ideed ja argumendid oleksid kirjas, seejuures mitte moonutatult üldistatutena, süžee ei ole tähtis. Esimese korraga võib-olla tuleb liiga lohisev, aga saab pärast ka kompaktsemaks teha. Andres (arutelu) 1. november 2014, kell 19:33 (EET)
No et sisu oleks Vikipeedia kõlbulik, tuleks valdav osa jutust lihtsalt välja visata. Kõik ideed ja argumendid ei peagi siin ammendavalt kirjas olema. Siin pole tegu raamatu endaga.
Kui eesti keeles on sellist kokkuvõtet vaja, siis on vaja. See on mõistetav. Aga püüaks siiski mõelda, kus sobivamas kohas seda avaldada saaks. Et suur töö ei läheks võib-olla kaotsi, kui keegi siin kunagi koristama hakkab. Pikne 7. november 2014, kell 11:34 (EET)
Tere Pikne!
Mariina loeb: 'No et Vikipeedia sisu oleks Vikipeedia kõlbulik, tuleks valdav osa Vikipeedia jutust Vikipeediast lihtsalt välja visata ehk ära koristada'....
kõik raamatud ei olegi sisuga, ülioluline vähemik aga küll ja "Teadusrevolutsioonide struktuuri" loen mina nende raamatute hulka...
Mariina 7. november 2014, kell 11:56 (EET) alias Простота
Olen nõus eespool toodud argumendiga, et entsüklopeedia on Vikipeedia tulekuga muutunud ning võiks laiendada oma piire veelgi. Olin küll üllatunud, kui omal ajal tekkisid bussipeatuste ja raamatukangelaste artiklid, kuid miks ka mitte – kui leidub nende artiklitele nii tegijaid kui ka lugejaid. Taunida aga käesoleva, filosoofia valdkonda kuuluva artikli tekkimist, paistab mulle otsitud põhjusena. Mis tegelikult toimub, ma ei tea, kuid kõrvalt vaadates jääb mulje, et loopides kaikaid kodarasse, püüab bürokraatia sellisel viisil ohjata loomeprotsessi, ise sinna kahjuks panustamata.
Lugejana mulle siinne artikkel meeldib ja sooviksin, et see temaatika Vikipeedias jätkuks. Hirvelaid (arutelu) 8. november 2014, kell 10:44 (EET)

Ma ei saa aru, miks ei pea kõik ideed ja argumendid kirjas olema. Andres (arutelu) 8. november 2014, kell 16:17 (EET)

Mul pole midagi uut lisada, aga kuna pead silmas argumente kogu täielikkuses, mitte midagi vahele jätvana ja kommenteerimata kujul, enamvähem teost ennast asendavana, siis sellisel kujul pole tegu käsitlusega, mis peaks olema entsüklopeedia sisu. Argumendid ja ideed kokku võetuna (artikli muu reaalselt eeldatava sisuga proportsionaalselt, praegusest palju-palju kontsentreeritumalt) või määral, mis on kommenteerimiseks vajalik, on muidugi kohased.
Ei, minu eesmärk pole kaikaid kodarasse loopida või "üle vajutada". Ma näen lihtsalt suuri kääre selle vahel, mida mõnede teoste artiklitesse on kirjutatud ja mida neid teoseid käsitlevad entsüklopeediaartiklid peaks sisaldama, ning leian et asja peaks kindlasti parandama (püüan nõuga abiks olla) ja selliseid tekste ei tohiks entsüklopeedia sisuna eeskujuks seada. Entsüklopeedia teksti kirjutamise juures on minu meelest üks olulisemaid asju, kui mitte kõige olulisem, kõigepealt selgelt vahet teha asjal endal ja asja kohta käival käsitlusel ehk sellel, mis põhiosas peaks olema entsüklopeedia sisu. Mulle tundub ka, et probleem ei saa olla lihtsalt minu veidras mõtlemises, kui mitte ainult paberentsüklopeediates, vaid ka teistes keeltes Vikipeediates tõesti tehakse selgelt seda vahet. Ma ei saa aru, miks meie siin eestikeelses Vikipeedias peaksime tahtma entsüklopeedia piire sedasi laiendada, et entsüklopeediale kõige olemuslikum, käsitluslikkus, läheb kaotsi või kaob muu sisse ära, nii et õigupoolest polegi põhjust rääkida entsüklopeediast.
Bussipeatuste ja raamatutegelaste artiklitel minu meelest pole siin selle küsimusega analoogiat. Teemaderingi saab laiendada, aga siin pole küsimus selles, kas antud teosest või selle sisuks olevatest teadusfilosoofia teemadest tuleks kirjutada, vaid selles, mida ja kuidas neil teemadel kirjutatakse. Pikne 11. november 2014, kell 15:06 (EET)
Ei, ma lisaksin argumentidele kommentaarid ka (selle kohta, mida teised neist on arvanud, näiteks milliseid vastuargumente on esitatud ja kuidas neid on tõlgendatud).
Ma ei püüa jäljendada teost (mis sisaldab kordusi ja ebaolulisi märkusi ning võib-olla laiutavalt ohtrasõnaline), vaid ainult reprodutseerida esituse loogikat ja argumentatsiooni ülesehitust. Selle tegematajätmine kipub kaasa tooma sisu moonutamist. Minu meelest saab alles pärast seda, kui see on olemas, hakata üldistavaid kokkuvõtteid tegema. Kindlasti saab teksti ka lühendada, aga see on suur töö. Teksti saab see kokkuvõte asendada ainult nendes aspektides, millest ma rääkisin. Minu meelest teksti tuleb asendada just niivõrd, kui seda entsüklopeediale vaja on. Kui me näiteks faktiraamatust oleme kõik faktid sisse pannud, siis oleme selles suhtes faktiraamatut asendanud. Maailmas on palju raamatuid, mis samu fakte kordavad, siis on neid kõiki asendatud. Andres (arutelu) 12. november 2014, kell 08:51 (EET)
Arvan, et ka see muu sisu tuleb päris pikk, pärast seda ei tundu ka see enam nii pikk. Andres (arutelu) 12. november 2014, kell 08:53 (EET)
Seda küll, et teos ise on märksa pikem, aga mulle tundub, kui n-ö lased raamatust õhu välja, selle mida võib-olla pole vaja kokku võtta, siis eesmärk on pakkuda alternatiiv raamatule endale.
Asi on ikkagi eeskätt käsitluse ja käsitletava eristamises, mitte faktide kui selliste kordamises. Jutt, et siia saab lisada kommentaarid ja väga pika muu osa, on minu minu meelest puhtteoreetiline. Seni Vikipeediasse sattunud sarnaseid alliktekste ja ümberjutustusi pole keegi püüdnud sedasi ümber töötada. Ilmselt on sedasi artikli arendamine ka väga keeruline, kui n-ö kokkuvõttest tuleb uuesti kokkuvõte teha ja kommentaarid tuleb otsida kõigele, mida võib-olla polegi eraldi kommenteeritud (st lähtudes teksti vajadusest, mitte kontekstist, mis käsitletavat teksti peaks ümbritsema). Sellepärast on minu meelest realistik rääkida siin tekstist praegusel kujul, millisena ta tegelikult suure tõenäosusega Vikipeediasse tooni andma jääks.
Kui lühikokkuvõtet tõesti pole võimalik kirjutada teisiti kui tehes alul üksikasjalik ümberjutustus, siis Vikipeediasse peaks tekst jõudma minu meelest alles sellisel kujul, mis ligilähedaselt võiks juba entsüklopeediasse sobida ja sinna jääda. Pikne 13. november 2014, kell 11:11 (EET)
Ma ei leia, et selline kokkuvõte ei sobi Vikipeediasse, eriti kui on tegu klassikalise filosoofiatekstiga. See ei ole ju ilukirjandusteos, vaid ideede ja argumentide esitus, neid tuleb kuidagi esitada. See, mis selle raamatu kohta on räägitud, ei ole minu meelest mõistetav ilma niisuguse kokkuvõtteta. Peale selle on filosoofia suurelt jaolt tekstikeskne. Muidugi on tarvis ka temaatilisi käsitlusi, aga filosoofidel kipub olema oma vaatenurk, mis teiste omadega päriselt ei haaku. Ja ma kirjutan hea meelega ka ümbritsevat osa, aga minu meelest alustada tuleb kokkuvõtest, sest ülejäänu on muidu paljas õhk. Ma saaksin aru, kui see tekst oleks kasutamiskõlbmatu, siis ei oleks seda üldse mõtet kirjutada. Veelgi lühendada saab sõnastust õgvendades, kordusi kokku tõmmates ja osa materjali teistesse artiklitesse paigutades, aga siin kuigi palju lühendada minu meelest ei anna, seda ka ei tahaks, et lühendamisega tekst liiga arusaamatuks muutuks. Mida Kuhn tegelikult ütles, see peaks minu meelest ikka entsüklopeediast näha olema. Ma ei ole kindel, et temaatilistes artiklites, kus tuleb kirjeldada diskussiooni, saab argumentatsiooni nii üksikasjalikult esitada, muidu muutub jutt haaramatuks. Võib-olla saab materjali esitada ka teemade (Kuhni mõistete) kaupa, siis võiks siin kokku tõmmata ja teemaartiklitesse panna pikem esitus. Kokkuvõttes saab laveerida ikka ümberpaigutamisega, päriselt välja visata midagi ei saa. Selles mõttes ei ole nii, et praegu pole kasutatav, lihtsalt kui artiklite võrgustik on tihedam, saab artiklite vahel teisiti jaotada. Andres (arutelu) 14. november 2014, kell 10:41 (EET)
Mulle tundub, et sa ei tee endiselt vahet käsitletaval ja käsitlusel. See ei ole oluline, et käsitletav on antud juhul ideede, argumentide ja teksti kujul, käsitlus teosest ja selle sisust on ikkagi eraldi asi. Küllap see nii on, et mõistmiseks on vajalik lugeda ka seda, mida autor tegelikult ütles, aga ma ei saa aru, kuidas tegelikult öeldu peaks siin üksikasjalikult näha olema. Tegu on ometigi entsüklopeediaartikliga, mitte teose endaga. Minu meelest pole vahet, kas see siin on temaatilises artiklis või teose artiklis, mõlemal juhul teeb mahukas ja üksikasjalik ümberjutustus entsüklopeedia pärissisu haaramatuks. Pikne 14. november 2014, kell 16:39 (EET)
Ma leian, et ideed ja argumendid (ja mitte väljendusviis, kui seda saab sisust lahutada) tuleb entsüklopeedias ühel või teisel viisil arusaadavalt esitada (niivõrd kui nad arusaadavad on). Kui see oleks põhimõtteliselt võimatu, siis oleks filosoofia ise ka haaramatu. Samamoodi tuleb ja saab esitada ju ka faktid, aga need on teostest hõlpsamini lahutatavad, ometi vaieldakse ka nende üle mingite argumentidega ja need tuleb faktidele lisada.
Minu meelest on ilmne, et mida rohkem hääli, seda keerulisem on nende jutuajamist arusaadavalt esitada, sellepärast on monoloogis võimalik esitada rohkem üksikasju kui mitmekõnes, aga mis tahes temaatiline artikkel filosoofiast peab esitama mitmekõne, või tast saab monoloogide kogu, mis ei õigusta päriselt temaatilist artiklit.
Minu meelest on küsimus materjali organiseerimises. Kui kõrvuti on tekstid, mida tuleb lugeda erineva häälestusega, on lugejal võimalik valida, mida ta tahab lugeda. Teise häälestusega tekstid veel tulevad. Andres (arutelu) 14. november 2014, kell 18:35 (EET)
On põhimõtteline vahe, kas argumentide ja ideede kõrval on kommentaarid ning kas argumente ja ideid on kuidagi kokku võetud või argumendid ja ideed on lihtsalt ümber jutustatud enamvähem täpselt sellisena nagu teose autor nad esitab. Minu meelest see esimene variant pole põhimõtteliselt võimatu. Eks ole, kui kirjutaksid selle teose kohta ajakirjaartikli või kas või monograafia, siis sa ei paneks ju sinna sellist mahukat kontekstita "kokkuvõtet", vaid jälgiksid alati, et oleks arusaadav, miks parasjagu teosest pärit konkreetseid argumente või ideid esitad. See ei oleks mõeldud asendama käsitletavat teost, seda, mida teose autor "tegelikult" ütles. Entsüklopeedia artikkel on minu meelest olemuselt sarnane, selle vahega, et tegu ei peaks olema originaaluurimusega.
Nojah, kirjutatagu temaatilisi artikleid nii nagu on mõistlik.
Minu meelest ennekõike on küsimus materjali organiseerimsies erinevat laadi väljaannete vahel (on entsüklopeedia, on ajakirjaartiklid, on alliktekst jne). Pikne 14. november 2014, kell 20:59 (EET)
Mis laadi kommentaare Sa praegu silmas pead? Mis puutub kokkuvõtmisse (ümberorganiseerimisse), siis seda on mul plaanis lisaks ka teha, aga ma ei saa aru, mis on siis viga, kui esituse üldine ülesehitus säilib: see ju võimaldab autori mõtet kõige paremini mõista. Kui ma kirjutan ajakirjaartikli või monograafia, siis mul on oma uurimisülesanded ja oma mõttekäik, mille külge ma esituse haagin. Praegu on ju ka selge, mis on esituse eesmärk: reprodutseerida võimalikult selgelt ja puhtal kujul autori esituse loogikat, allutamata seda muudele eesmärkidele. Kommentaare ja ümberstruktureeritud esitusi võib siis ju lisada nii palju kui kulub. Ma ise igatahes eelistaksin lugeda niisugust esitust kui kommentaatori tühisõnalisusele kalduvat vada, mis häirib keskendumist. Minu meelest peaksid temaatilised artiklid ja monoloogilised mõttekäigud teineteist täiendama, teineteisele valgust heitma. Ma ei ole ka kindel, kuidas tuleks kirjutada. Proovin mitut moodi, küllap kogemus näitab. Aga eelkõige kirjutan nii, nagu ma lugejana sooviksin.
Vikipeedia eesmärk on esitada kõik maailma teadmised, nii et siis ka ideed ja argumendid, sest need ongi filosoofia faktid. Andres (arutelu) 15. november 2014, kell 00:02 (EET)
Pean silmas tõlgendusi, kriitikat ja muud, mis teose kohta on öeldud (mitte Kuhni "kommentaare" teadusfilosoofia teemadel). Temaatiliselt võib ülesehitus jääda ligidaseks teose ülesehitusega. Nojah, kuna tegu poleks originaaluurimusega, siis peaks olema kajastatud kõik (laiemalt) käsitletud aspektid erinevate autorite kommentaare sisaldavatest uurimustest.
Ma ei saa ikkagi aru, kust sa võtad selle, et entsüklopeedias on eesmärk lihtsalt autori esituse võimalikult selge reprodutseerimine. Tühisõnalisi kommentaare ei pea ju kajastama. See on loomulik, et n-ö temaatilised artiklid ja monoloogilised mõttekäigud peaks üksteist täiendama, aga entsüklopeediaartikkel minu meelest ei saa olla monoloogilise mõttekäigu rollis (vähemasti mitte põhiosas). Entsüklopeediaartikkel teose kohta peaks omakorda täiendama kaht kaht eelmist.
Kui Vikipeediaga seoses räägitakse "kõigist maailma teadmistest", siis mõeldakse minu arusaamise järgi, et kirjutada võiks võimalikult paljudel teemadel võimalikult põhjalikult, aga ikkagi entsüklopeediale vastavas vormis. On ju hulk asju, mis ka võiks kvalifitseeruda "teadmisteks", aga mis ikkagi selgelt pole entsüklopeedia sisu. Nagu öeldud, seda ma ei arva, et fakte ja argumente iseenesest peaks vältima. Pikne 15. november 2014, kell 11:13 (EET)
Pidasin silmas seda, et kui kirjeldada, mida teoses eneses räägitakse, siis on minu meelest esitus selgem, kui ei ole teist häält, mille kaudu esitatakse. Teine, esitav hääl saakski rääkida ainult tühisõnalist juttu, muidu tal on mingi oma eesmärk. Niipalju küll häält on, et autorit ei mainita esimeses isikus.
Minu meelest peaks artiklis teose kohta olema nii monoloogiline esitus kui ka kommentaarid. Teose sisu ei pea olema esitatud kommentaaride vahendusel, vaid kommentaarid peaksid sisu täiendama. Andres (arutelu) 15. november 2014, kell 18:22 (EET)
Lühikokkuvõte võib olla kommentaarideta ning kõige olulisemat välja toovana ikkagi sisu täpselt ümber ütelda. Aga selleks, et entsüklopeediaartiklis üksikasjalikumalt sisusse süübida, peaks minu meelest just olema eesmärk, mitte ühe kindla uurimuse eesmärk, aga eesmärk tuua ära, kuidas erinevad autorid mingit kohta teoses on käsitlenud või millised käsitlused on levinumad. Ka sellise käsitluse juures saab ju teoses esitatud mõtted tuua võimalikult autentselt, mitte tingimata kommentaaride vahendusel.
Kas tühisõnalisuse all pead siis silmas näiteks seda, kui vahel kasutatuate fraase nagu Kuhn leiab, et või teises peatükis keskendutakse? Selliseid konstruktsioone võiks kasutada muidugi mõõdukalt, aga minu meelest on hea, kui sedasi on kogu artikli vältel vormilt selge, et artikkel on ennekõike teose kohta ja ei jääks segane mulje, et loetakse hoopis mingit temaatilist artiklit, nii nagu vormi järgi võiks arvata ja nagu praegu kogu artikli vältel tundub.
Ma ei saa ikkagi aru, miks raamat ise ei või jääda selleks üksikasjalikuks monoloogiliseks esituseks ja miks entsüklopeediaartikkel ei võiks täiendada seda eelkõige käsitlusega, nii nagu on loomulik. Kui monoloogilisest esitusest on vaja varianti, kust on n-ö õhk välja lastud, siis täiendaks see samuti teost ennast, aga vormi poolest oleks see ikkagi entsüklopeediaartiklist selgelt erinev asi. Pikne 15. november 2014, kell 20:57 (EET)
Otsus, mis on kõige olulisem, on subjektiivne (muide, vabalt võib juhtuda, et kommentaator kommenteerib just mõnd niisugust kohta, mida mina pidasin ebaoluliseks), sellega on kerge alt minna, ja mida lühem on kokkuvõte, seda raskem on täpseks jääda. Mingi päris lühikese kokkuvõtte võib pikemale kokkuvõttele lisada. Kokkuvõtteid võib ka laenata, aga enamasti on need minu meelest kas pealiskaudsed või tendentslikud.
Kokkuvõte peaks minu meelest olema paremini arusaadav, kergemini seeditav kui algtekst, kuid peaks säilitama ideed ja mõttekäigud. Soovitav on säilitada ka see viis, kuidas autor materjali seostab, sest see kuulub argumentatsiooni juurde.
Kommentaatorite jutu refereerimine eeldab, et taustal on see, mida kommenteeritakse. Minu meelest ei saa olla nii, et mingi sisu tuleb sisse alles kommentaatorite kaudu.
Distantsilt vaadates on kokkuvõtet võimalik paremaks, muutes seda selgemaks ja kompaktsemaks. Mõnikord on kokkuvõte nii kokku surutud, et ta on loetamatu, siis tuleb just juurde kirjutada.
Jah, umbes selliseid asju ma mõtlen tühisõnalisuse all. Jah, ma saan aru, et teistsuguse vormi puhul oleks lugejal rohkem mõte selle juures, et ta loeb teose kokkuvõtet. Mulle tundub küll, et kontekstist peaks see selge olema, aga hajameelsuse või süvenematuse puhul on segiajamine võimalik. Ma mainin tekstis autorit juhul, kui ta otsesõnu ütleb, et see, mida ta ütleb, on tema arvamus (sel juhul põhjendust ei ole). Ja peale selle, niisugune stiil seostub mulle isiklikult ka sellega, et refereerija ei ela teosesse sisse, vaid loeb tekstikohti isoleeritutena; see ei pruugi muidugi tegelikult nii olla. Igatahes ei saa minu meelest sellise stiili juures esitus olla nii üksikasjalik, kui ma tahaksin (ilma et see lugejat liigselt väsitaks). Noh, võib-olla saaks, aga see nõuab nii suurt osavust, et mul pole seda. Kui mitmekesi teha, küllap siis saab parema tulemuse. Andres (arutelu) 17. november 2014, kell 01:26 (EET)
See on paratamatu, et kommentaarides ja kokkuvõtetes on mingil määral subjektiivsust. Mis ei tähenda, et ei saaks püüda esitada materjali võimalikult objektiivselt. Ka sinu kokkuvõte on kindlasti samavõrd subjektiivne. Võib arvata, et isegi tavapärasest rohkem subjektiivne, kuna sinu kokkuvõte on originaalne.
Minu meelest ei saa lugeja hajameelsuse või süvenematuse kraesse ajada seda, kui esitus lihtsalt väga suures osas ei vasta entsüklopeedia kontekstile, sellele, mida võiks eeldada.
Kui eesmärk on säilitada kõik mõttekäigud, siis selline töötlus minu meelest pigem polegi kokkuvõte. Sa eirad ikkagi seda, et neid ülesandeid, mida sead siin artikli tekstile, täidab suures osas teos ise. Entsüklopeedia artikkel peaks käsitletavat teost täiendama teise külje pealt. Teos ise ju n-ö ongi entsüklopeediaartikli taustal. Kui tegu oleks tõesti lühiülevaatega teose sisust, siis poleks minu meelest sellest lugu, kui teose sisu esitataks kontekstita. Pikne 18. november 2014, kell 17:43 (EET)

Tõenäoliselt on siin tegu autoriõiguse rikkumisega, kuna see on kogu teost hõlmav süstemaatiline töötlus, s.o motiveeritud mahtu ületav tuletatud teos. Pikne 18. november 2014, kell 17:43 (EET)

Tere!
Ma arvan, et kasutaja Pikse 'kirjutiselm' on hetkel üsna üldsõnaline ja ei saagi kohe aru kas siis tema arust on originaal- või koopiauurimus? (eriti täbaraks muutub seis minu arust veel siis kui Sul on raamat ja artikkel ja need on ja ei ole ka'kattumuslikud').
Mul on raamat ja Vikipeedial on artikkel, ma ei hakkaks esialgu nimetusi andma - hetkeseis on küll pigem selline, et kui raamat liikus jäämäe eristunud tippe pidi ('kohati kirkaga ja kohati liugu lastes') siis artikkel on jäämäe silmale nähtamatu (mitte teine külg, vaid näituseks veealune) osa millel jäämägi (nii 'habras looming') toetumas- aga see on esiarutlus ...
Mariina 20. november 2014, kell 09:21 (EET) alias Простота
Naase leheküljele "Teadusrevolutsioonide struktuur".