Arutelu:Teadmus
Ei saa aru, milles seisneb teadmuse erinevus teadmisest ja teadmistest. Viited ingliskeelsetele allikatele ei näita midagi, sest sealt see vahe välja ei tule. Ja kui sõnal on viis tähendust, siis pole selge, millest artikkel räägib. Andres (arutelu) 21. juuli 2019, kell 15:10 (EEST)
- Teadmus võeti filosoofias kasutusele tunnetuse (sk Erkenntnis) asemel. Siin läheb tõesti teema kohe liiga keeruliseks. Suur osa sellest on pigem teadmusteooria (sk Erkenntnistheorie).--Vaher (arutelu) 4. august 2019, kell 12:58 (EEST)
- See selgitus ei ole arusaadav, teadmuse ja teadmise erinevus jääb ebaselgeks. Andres (arutelu) 10. august 2019, kell 00:27 (EEST)
- Inglise keeles on sama mõiste aga eesti keeles on erinevad tähendused. (teadmus on teadmised millegi kohta kogumina; (üksik)teadmine. Kogemuslik, meeleline teadmus. Abstraktne, konkreetne teadmus. Analoogiajäreldused ei anna nähtusest kindlat teadmust. Tal oli kindel tunne, peaaegu teadmus, et ema tuleb täna. Faktilised teadmused. *Temal oli amet, minul, kes ma võrratult rohkem teadsin, osutusid need [paljad] teadmused aga üsna üleliigseteks .. K. A. Hindrey. || info süstemaatiliseks kasutamiseks korraldatud faktide, sündmuste ja tõdemuste kogu. EKSS) Veel: https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/teadmus-digiajastul-2/ --Vaher (arutelu) 23. august 2019, kell 16:35 (EEST)
- Millises allikas selgitatakse teadmise ja teadmuse vahelist erinevust? Andres (arutelu) 23. august 2019, kell 17:09 (EEST)
- Inglise keeles on sama mõiste aga eesti keeles on erinevad tähendused. (teadmus on teadmised millegi kohta kogumina; (üksik)teadmine. Kogemuslik, meeleline teadmus. Abstraktne, konkreetne teadmus. Analoogiajäreldused ei anna nähtusest kindlat teadmust. Tal oli kindel tunne, peaaegu teadmus, et ema tuleb täna. Faktilised teadmused. *Temal oli amet, minul, kes ma võrratult rohkem teadsin, osutusid need [paljad] teadmused aga üsna üleliigseteks .. K. A. Hindrey. || info süstemaatiliseks kasutamiseks korraldatud faktide, sündmuste ja tõdemuste kogu. EKSS) Veel: https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/teadmus-digiajastul-2/ --Vaher (arutelu) 23. august 2019, kell 16:35 (EEST)
Definitsioon on arusaamatu, suuremalt jaolt ka artikkel ise. Andres (arutelu) 26. august 2019, kell 14:19 (EEST)
- Saan aru, et eristuse nõude tingib teadmisteooria kaheks jagamine Bertrand Russellil (Uurimus tähendusest ja tõest, 1940). Teaduses oleks siis teadmine ja filosoofias teadmus. Epistemoloogia oleks eesti keeles siis teadmusteooria. Russelli epistemoloogia (teadmusteooria) erineb loogikast ja psühholoogiast, kuigi mõned mudelid on ka nendega seotud. Teadmus on filosoofia valdkonna oskussõna, kui teadmist käsitletakse eraldi loogikast (deduktsioonist jms) ja teadusest (nt reduktsioon pole oluline). Teadmus väljendab meetodi erinevust.--Vaher (arutelu) 23. september 2019, kell 16:03 (EEST)
- Kas teadmus on filosoofiasse kuuluv teadmine? Aga epistemoloogia uurib igasugust teadmist, sealhulgas teaduslikku. Andres (arutelu) 23. september 2019, kell 19:32 (EEST)
- Jah. Teadmus on filosoofilise teadmise vorm. Mõned pakuvad teadmust, Aritotelese süsteemi mõjul, teadmise katusmõisteks.--Vaher (arutelu) 24. september 2019, kell 17:26 (EEST)
- Artiklis pole sõnagi juttu sellest, et teadmus kuulub filosoofiasse. Kas organisatsioonid kasutavad filosoofilist teadmist?
- Mis tähendab "teadmise vorm" ja "teadmise katusmõiste". Mis seos on siin Aristotelese süsteemiga? Ja kes pakub kus? Andres (arutelu) 24. september 2019, kell 17:50 (EEST)
- Jah. Teadmus on filosoofilise teadmise vorm. Mõned pakuvad teadmust, Aritotelese süsteemi mõjul, teadmise katusmõisteks.--Vaher (arutelu) 24. september 2019, kell 17:26 (EEST)
- Kas teadmus on filosoofiasse kuuluv teadmine? Aga epistemoloogia uurib igasugust teadmist, sealhulgas teaduslikku. Andres (arutelu) 23. september 2019, kell 19:32 (EEST)
- Teadmus on sama mis Tunnetus (filosoofia) ja Tunnetus (psühholoogia). Praegu on liitmissoov vale mõistega.--Vaher (arutelu) 25. september 2019, kell 14:52 (EEST)
- Millise allika põhjal Sa seda väidad? Andres (arutelu) 26. september 2019, kell 03:18 (EEST)
- Tunnetuseks nimetatakse igasuguse teadmise saamist, ja vahel nimetatakse teadmist ka tunnetuseks. Aga artikkel tunnetusest peaks rääkima tunnetusprotsessist, mitte selle tulemusest. Andres (arutelu) 26. september 2019, kell 03:56 (EEST)
Minu meelest pole artiklil saba ega sarvi. Aga mis peaasi, pole tõendust, et sel sõnal on filosoofias "teadmisest" erinev tähendus. Ma oleks nagu kuulnud, et mõned on nimetanud teadmuseks teaduslikku teadmist. Teadmusjuhtimises kasutatakse seda sõna, aga pole selge, millises tähenduses. Igal juhul ei saa eeldada, et seda sõna kasutatakse alati ühes tähenduses. Andres (arutelu) 27. september 2019, kell 21:17 (EEST)
Sõna on kasutuses eri valdkondades ja eri tähendustes. Probleem ongi ühtse tähenduse puudumises. Peaks tegema suunamislehe: teadmus (infotehnoloogia), teadmus (teadmusjuhtimine), teadmus (filosoofia). Kasvatusteaduses kasutatud teadmuse mõiste sobiks filosoofia alla. Aga esmalt tuleb selgeks teha tunnetuse, teadmise ja teadmuse suhtestus. --Vaher (arutelu) 23. oktoober 2019, kell 14:08 (EEST) - Veel: Peter Ludwig Berger ja Thomas (Tomaž) Luckmann. Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus. Teadmussotsioloogiline uurimus.--Vaher (arutelu) 8. november 2019, kell 18:18 (EET)