Ava peamenüü
Teadmust näitlikustav karikatuur

Teadmus (ladina keeles cognitio; saksa keeles Erkenntnis, inglise keeles knowledge, prantsuse keeles connaissance) on tunnetatud teadmine. Teadmus sisaldab oskust.

Teadmus on laiem mõiste kui teadmine ning sisaldab eneses teadmise mõttelist (abstraktset/teoreetilist) ja praktilist osa (inglise: know what, know why, know how). Mõiste sisaldab nii akadeemilist, teadvustatud kui intuitiivset teadmust. Teadmus on kaasajal käsitletav kui vahend, saadus, tulemus, toode, mida saab arendada, osta, müüa, heita kõrvale kui iganenut, kasutada uues olus ja tähenduses jne. Teadmust hakkas teadmisest eristama prantsuse filosoof Jean-François Lyotard.

MääratlusRedigeeri

Teadmuse erinevad definitsioonid:

1) Teadmus on teadmine millest või millestki, nagu faktid, informatsioon, kirjeldused või osakused, mida omandatakse hariduse ja kogemuste kaudu, tajudes, avastades ja õppides. Teadmus viitab teoreetilisele ja praktilisele teadmisele mingi teema kohta. See võib olla kaudne, nagu praktilised oskused ja kogemused või otsene nagu teoreetiline arusaam mingi teema osas[1].

2) Teadmus on muutuv segu inimeste isiklikest kogemustest, väärtustest, arusaamadest, mis loob raamistiku uute kogemuste ja informatsiooni hindamiseks ning ühendamiseks[2].

3) Teadmus on kontekstis olev informatsioon, et toota ja rakendada arusaamist.[3]

4) Teadmus on raamitud kogemuste, väärtuste, kontseptuaalse informatsiooni ja ekspertteadmiste segu, mis pakub raamistikku uute kogemuste ja informatsiooni hindamiseks.[4]

5) Teadmised on jagatud kogemuste, kollektiivteooria ja heuristika kombinatsioon, mis on välja töötatud üksikisiku või kogukonna praktika tulemusel, mis seda võimaldab.[5]

Teadmusest ja selle kasutamisest sõltub üha enam organisatsioonide edukus. Tähtis on oskus, kuidas teadmust kasutada ära organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Teadmus on info kontekstis, sõltub ajast ja kohast. Luuakse vastastikuses indiviidide ja organisatsioonide sotsiaalses koostoimes.

TunnusedRedigeeri

Teadmuse tunnused on järgnevad:

1) teadmus ei saa „otsa“ ning selle jagamisega see ei kao;

2) suur osa organisatsiooni väärtuslikust teadmusest lõpuks astub uksest välja (lahkub koos töötajaga);

3) teadmis on intellektuaalne vara;

4) teadmuse jagamisel sageli selle väärtus suureneb; teadmust võib lõpmatuseni jagada.[6] [7][8][9]

OmandamineRedigeeri

 
Teadmus

Teadmus omandatakse läbi kogemuse. Kogemuse põhjal kujuneb inimesel arusaam, mille kaudu mõista uusi situatsioone (tuttavad mudelid). Kogemustest omandatakse “rusikareeglid” ehk lühiteed uute probleemide lahendusteni, mis sarnanevad varasemate probleemidega. Teadmuse lahutamatud osad on väärtused ja uskumused.[10]

JagunemineRedigeeri

Teadmus jaguneb nähtavaks ja varjatud teadmuseks. Nähtav teadmus on kergesti väljendatav sõnades ja arvudes, saab kergesti kommunitseerida[11] ning jagada andmebaaside, protseduurireeglite, kirjalike juhendite ja kontaktandmete jms näol [12] (kodeeritud, kirjeldab objekti, objektiivsed, mitte personaliseeritud, know-what ja know-why, oletuslik, universaalne, lihtne jagada[13] [14]). Varjatud teadmus on kognitiivne ja tehniline teadmus. Varjatud teadmus on personaalne ning seda on raske väljendada [15] (kaudne, kirjeldab protsessi, subjektiivne, kirjeldab protsessi, personaliseeritud, kinnitav, konteksti spetsiifiline, raske jagada, know-how ja know-who).Varjatud teadmusel on oluline kognitiivne mõõde [16][17]. Näiteks, kuidas anda edasi mootorrattaga sõitmise oskust. Eelpool kirjeldatud teadmusvormi (nähtav ja varjatud) vastasmõju on spiraalne ning korduv protsess. Teadmusspiraal on Ikujiro Nonaka pakutud mudel, mis näitab, kuidas varjatud teadmised ja nähtavad teadmised omavahel suhestuvad, et luua teadmisi organisatsioonis, läbi nelja protsessi: 1) sotsialiseerimine (varjatud-varjatud), kombinatsioon (nähtav-nähtav), välistamine või liigendamine (varjatud-nähtav) ja internaliseerimine (nähtav-varjatud).[18]

RessursidRedigeeri

Teadmust/immateriaalseid (inglise keeles intangible) ressursse klassifitseeritakse Alavi ja Leidneri poolt alljärgnevalt [19]:

1) Vaiketeadmus, mis jaguneb omakorda:

a) Kognitiivne vaiketeadmus – mõttemudelid (mental models), individuaalsed uskumused seoses põhjus-tagajärg suhetega;

b) Tehniline vaiketeadmus – oskusteave, mida rakendatakse teatud spetsiifilistes situatsioonides.

2) Väljendatud teadmus – teadmus, mis on viidud edasiandmist võimaldavasse formaati.

3) Individuaalne – teadmus, mis luuakse ja kasutatakse indiviidi poolt.

4) Sotsiaalne – teadmus, mis luuakse ja kasutatakse grupi poolt.

5) Deklaratiivne – teadmised, kust teadmust hankida (know about).

6) Protseduuriline – teadmised, kuidas teadmust kasutada; oskusteave (know how).

7) Põhjuslik – teadmised, kuidas üks või teine mehhanism töötab (know why).

8) Tingimuslik – teadmised, millal midagi teha (know when).

9) Suguluslik – teadmised, milliseid protseduure tuleb teha või ei tohi teha samaaegselt (know with).

10) Pragmaatiline – kasulik teadmus organisatsiooni jaoks, mis võib hõlmata muuhulgas parimaid praktikaid ja eelnevaid kogemusi.

Teadmust võib liigitada ka isiklikuks, jagatud või avalikuks teadmuseks, samuti praktiliseks või teoreetiliseks, esiplaanil või tagaplaanil olevaks teadmuseks, sisemiseks või väliseks, struktureerituks või mitte struktureerituks [20]. Organisatsioonilise intelligentsuse kõrge tase hõlmab samuti võimet omada organisatsioonilist mälu [21], mis aitab arvesse võtta varem tehtud vigu, plaanida nõrkuste eemaldamist ning tõsta tulemuslikkust. Lähtuvalt teadmuse eri liikidest on vajalik ettevõttes omada head ülevaadet teadmuse hankimisest, loomisest, talletamisest ja rakendamisest[22].

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Wikipedia. "Knowledge".
  2. Toiger, Tarmo (05.01.2006), ettekanne: "Teadmusjuhtimine “Knowledge Management
  3. Rumizen, M.C (2002). The complete idiot’s guide to knowledge management. CWL Publishing Enterprises. Lk 315. 
  4. Davenport, T.H., Prusak, L. (1998). Working Knowledge. How Organizations Manage What They Know. Boston: Harvard Business School Press. Lk 199. 
  5. Young, T., Milton, N. (2011). Knowledge Management for Sales and Marketing. Oxford: Chandos Publishing. Lk 196. 
  6. Dalkir, K., Liebowitz, J. (2015). Knowledge Management in Theory and Practice, 2nd edition. Cambridge: The MIT Press. Lk 485. 
  7. Rumizen, M.C. (2002). The complete idiot’s guide to knowledge management. Madison: CWL Publishing Enterprises. Lk 315. 
  8. Tryon, Jr, C. A. (2012). Managing Organizational Knowledge. Boca Raton: CRC Press. Lk 147. 
  9. Elina Kallas, 10.02.2018, Tartu Ülikool, esitlusmaterjal.Teadmus, teadmusprotsessid ja -juhtimine. Teadmusekordistamineja teadmusklastrid.
  10. Toiger Tarmo, 2006, esitlusmaterjal, Teadmusjuhtimine. “Knowledge Management
  11. Nonaka, I. (1998). The Knowledge-Creating Company. In: Harvard Business Review on Knowledge Management. Boston: Harvard Business School Book. Lk 21-46. 
  12. Rumizen, M.C. (2002). The complete idiot’s guide to knowledge management. Madison: CWL Publishing Enterprises:. Lk 315. 
  13. Roberts, J. (2015). A very short, fairly interesting and reasonably cheap book about knowledge management. LA: Sage. Lk 151. 
  14. Hislop, D. (2009). Knowledge Management in Organizations, 2nd edition. Oxford: Oxford University Press. Lk 310. 
  15. Rumizen, M.C. (2002). The complete idiot’s guide to knowledge management. Madison: CWL Publishing Enterprises. Lk 315. 
  16. Hislop, D. (2009). Knowledge Management in Organizations, 2nd edition.. Oxford: Oxford University Press. Lk 310. 
  17. Roberts, J. (2015). A very short, fairly interesting and reasonably cheap book about knowledge management. LA: Sage. Lk 151. 
  18. Nonaka, I. (1998). The Knowledge-Creating Company. In: Harvard Business Review on Knowledge Management. Boston: Harvard Business School Book. Lk 21-46. 
  19. Alavi, M., Leidner, D.. "Knowledge Management and Knowledge Management Systems: Conceptual Foundations and Research Issues". MIS Quarterly, 2001. Vaadatud 04,03,2018.
  20. Abdul-Rahman, H., Wang, C (2010). Preliminary approach to improve knowledge management in engineering management. Scientific Research and Essays 2010, Vol. 5, No. 15. Lk 1950-1964. 
  21. Cronquist, B.. "Organizational Intelligence; A Dynamic Knowledge Creation Activity Embedded in Organizational Routines". Proceedings of the European and Mediterranean Conference on Information Systems, 2006, 2006. Vaadatud 2018.
  22. Värbo, Kaido (2014), Tartu Ülikool, magistritöö. Intelligentse organisatsiooni tunnused kanubandusettevõtte näitel. lk 67.