Arutelu:Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut

Minu meelest peaks pealkiri olema Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut. --Hirvelaid (arutelu) 15. juuli 2015, kell 08:42 (EEST)

Reeglite järgi küll, aga teadus- ja arendusasutusena on neil ka iseseisev staatus, mida nad tahavad rõhutada. Andres (arutelu) 15. juuli 2015, kell 10:08 (EEST)

Arusaadav, muidugi tahavad rõhutada. (nt nende kodulehelː [1]). Kuid vaata, kuidas nimetab oma allüksust Tartu Ülikool oma kodulehel ([2]). Vaata ka seda ([3]). Kuid kättesaadav on ka põhikiri, kus kirjas läbivate suurtähtedega. ([4]) – võib-olla sellele saabki tugineda meie juhtumis. --Hirvelaid (arutelu) 15. juuli 2015, kell 10:48 (EEST)

Ma arvan ka, et parem väikese tähega. Põhikiri on dokument, tavakasutuses (sh Vikipeedias) pole head põhjust ametlikkuse rõhutamiseks. Soov rõhutada sedasi iseseisvust jääb ka niikuinii üsna märkamatuks selle kõrval, et nimes on niigi "Tartu Ülikooli".

Samas, kui juba mitte kasutada ametlikku nime või üht võimalikku ametlikku nime, siis võiks samahästi ka "ülikooli" väikese tähega olla. Pikne 15. juuli 2015, kell 17:11 (EEST)

Minu meelest on ametlikkuse kaalutlusi liigselt rõhutama hakatud. Mina saan asjast nii aru, et suure algustähe põhiline funktsioon on osutamine sellele, et fraasi ei tule mõista mitte sõna-sõnalt, st kirjeldusena, mille tähendus peab selguma sõnade tähenduse põhjal, vaid see fraas tähendab tinglikult mingit kindlat objekti vähemalt mingil määral sõltumatult sõnade tähendusest. Selle asutuse nimi tundub mulle igatahes kirjeldusena absurdne. Andres (arutelu) 15. juuli 2015, kell 17:39 (EEST)

Minu meelest nime sõna-sõnalt mittevõetavusele või õigemini tähenduserinevusele osutamiseks kasutatakse suurt tähte erandjuhtudel. Ma ei usu, et siin seda silmas on peetud. "Eesti" on nimes küll nähtavasti varasemast ajast, aga mis Tartu ülikooli alluvuses olevas Eesti mereinstituudis siis muidu absurdset on?

Reeglid ju tegelikult ei räägi midagi kirjeldusest. On küll öeldud, et nimi väikeste tähtedega kirjutatult (nimetus) peaks ennast seletama, aga seletus ei pruugi olla ammendav. Kui seletus peaks olema ammendav või muidu piisavalt täpne kirjeldus, siis ei saaks väikese tähega kirjutada enamikku asutusenimesid, mida tegelikult kirjutatakse (ka) väikese tähega. Pikne 15. juuli 2015, kell 18:39 (EEST)

Jah, võimalik. Võib-olla tuntumate asutuste (nagu Tartu ülikool) puhul pole suurel tähel tähtsust, sest ollakse :: harjunud nii kasutama. "Tartu ülikooli Eesti mereinstituut" on ametlik igal juhul; kui tahetakse mitteametlikult öelda, siis peaks üldse "Tartu Ülikooli" eest ära jätma. Andres (arutelu) 15. juuli 2015, kell 18:54 (EEST)

Minu meelest keelekorraldajad ise ka ei pea reeglitest sõna-sõnalt kinni, sest nad esitavad ainult ligikaudsed reeglid, jättes osa implitsiitseks. Näiteks võõrnimede käänamise puhul on see kindlasti nii. Sellepärast ma ei võtaks reegleid sõna-sõnalt. Ja sageli nad ei ütle mitte seda, kuidas peab, vaid seda, kuidas ei pea, ja siis tõlgendatakse nii, nagu nad ütleksid, kuidas peab. Andres (arutelu) 15. juuli 2015, kell 18:59 (EEST)

Jah, on pigem üldised põhimõtted, mitte ühesed reeglid. Nii võõrnimede käänamise kui ka asutusenimede kohta on minu meelest enamvähem selgelt öeldud, kuidas üldjuhul tuleks teha, st siis, kui pole mõjuvat põhjust teha teisiti. Vikipeedias minu meelest pole kummaski asjas mõjuvat põhjust teha teisiti kui üldine põhimõte ette näeb. Ma mõtlengi, et reeglid ei räägi ka ligikaudselt sellisest kirjeldusest nagu sa silmas pead. Üldine põhimõte on ju, et sõnad kirjutatakse väikese tähega, v.a pärisnimed. Põhjus asutuse nimes suurte tähte kasutamiseks oleks see, et nimi on tõesti rohkem kujundlik kui seletav, nimi on täiesti tinglik või on vaja rõhutada, et nimi on ametlik. Mõnel juhul muidugi on pole ühene, kas on põhjust suurt tähte kasutada või see on kokkuleppe küsimus.

Kui "Tartu ülikool" kirjutatakse väikese tähega, siis ju lihtsalt sellepärast, et "ülikool" on tüübinimetus, mitte harjumuspärasusest. Nojah, nimekuju "Tartu ülikooli Eesti mereinstituut" võib ametlikuks pidada küll, ta ei ole siis kirjapildis rõhutatult ametlik. Pikne 15. juuli 2015, kell 20:26 (EEST)

Minu meelest on ametlik nimi "Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut". Ivo (arutelu) 15. juuli 2015, kell 23:43 (EEST)

Nimi Iași hääldub [jašš], seega peaks reeglite järgi kirjutama omastavas "Iași'i", aga ometi nii ei soovitata kirjutada, sest see polevat otstarbekas. Järelikult ei tule reegleid sõna-sõnalt võtta, sest keelekorraldajad ise ka ei võta neid tõsiselt. Andres (arutelu) 16. juuli 2015, kell 01:27 (EEST)

Kirjeldusest räägitakse siis, kui öeldakse, et suurtähe abil eristatakse ainulist nimetust samakujulisest liiginimetusest: Eesti Pank, Eesti Üliõpilaste Selts, Suur Teater kui üks Moskva teatreid (vrd: Estonia on üsna suur teater). Maire Raadik ütleb nii: "Suure tähega tuleb seesuguseid kindlasti kirjutada siis, kui sellest oleneb tähendus, nt Tallinna Sadam ’AS Tallinna Sadam’, vrd Tallinna sadam ’Miinisadam, Paljassaare sadam, Bekkeri sadam vm’." Siis ju tuleb kindlasti kirjutada "Tartu Ülikool", sest see ei ole Tartus ainuke ülikool. Samas artiklis soovitatakse kirjutada "Tartu ülikool", ja ma ei saa aru, mille poolest see teistmoodi on kui Tallinna Sadam. Mina saan sellest põhimõttest nii aru, et kui sõnad kokku ei anna ainulist nimetust, vaid mingi üldise kirjelduse (kirjeldus on laiem ega pruugi käia ainult ühe asutuse kohta), siis tuleb kasutada suuri tähti.

Eesti mereinstituut ei ole loomult niisugune asi, mida saab ainult üks olla, sellepärast oleks minu meelest loomulik kirjutada läbiva suurtähega. Iseasi, et tegu on ülikooli allasutusega, aga kui ta on teadus- ja arenduskeskus, siis võib vist ka suurte tähtedega kirjutada. Allüksuse nimetusena on "Eesti mereinstituut" minu meelest jabur, nagu ka "Eesti humanitaarinstituut".

Mis aga puutub ametlikkusse, siis minu meelest on see nimi igal juhul ametlik, ükskõik kui vähe seal suuri tähti on. Mitteametlikus pruugis ju keegi nii ei ütle, siis juba öeldakse "Eesti mereinstituut" või "mereinstituut". Sellepärast minu meelest ametlikkuse kaalutlust selle nimetuse puhul üldse ei saa rakendada. Kui me tahame ametlikkust vältida, siis peaks pealkiri olema "Eesti mereinstituut". Samas pole üldse selge, millist ametlikkuse taset entsüklopeedias tuleks hoida; minu meelest jätavad keelekorraldajad mõlemad võimalused. Võib-olla tõesti suurte tähtede kasutamine ametlikkuse kaalutlustel pole vajalik, kindlasti on aga tarvis ära tuua täielikud nimed (mis aga ei pea pealkirjaks olema). Andres (arutelu) 16. juuli 2015, kell 02:09 (EEST)

Ma ei saa antud asjas aru, kuidas keelekorraldajad reeglitest kinni ei pea või ei võta neid tõsiselt. Reeglid lihtsalt jätavad võimaluse toimida erandjuhul või sobiva põhjendusega teisiti kui üldine põhimõte ette näeb. Selle käänamise näite juures samamoodi.

Mulle tundub ka, et Raadiku artikkel võiks olla pisut paremini läbi mõeldud. See viidatud lause on ebatäpne ja seda tõesti ei saa sõna-sõnalt võtta. Aga Tartu Ülikoolil ja Tallinna Sadamal on ju see üsna selge vahe, et loe, kuidas tahad, teisel juhul on seletuse järgi tegu sadamaga, Tartu Ülikool seevastu ongi ülikool.

Keele käsiraamat ütleb, et suur täht võib olla vajalik mõne ainulise asja eristamiseks samakujulisest muust asjast. Ehk ainulisus iseenesest pole see, mis nõuab suurt tähte. Ka "Eesti keele grammatika" (1993) ütleb otsesõnu, et püsikindlus ei tähenda, et peab kasutama suurt tähte, samuti et püsikindlussuurtäht võiks jääda enam erialasesse keelde, mitte üldkeelde.

Seda ma ei väidagi, et ametlikkussuurtähe kasutamine on entsüklopeedias tingimata vale. See on lihtsalt üldprintsiibi vastane ja siin raskesti põhjendatav. Ja küsimus ei olnud ju ametlike nimede vältimises, vaid suurte tähtede kasutamises ametlikkuse rõhutamise eesmärgil. Ma olen ka nõus, et täielikud nimed tuleks ära tuua, aga minu meelest väikese tähe kasutamine ei tee nime mittetäielikuks.

Nagu juba öeldud, ma ei vaidle vastu, et praegust pealkirja võib pidada ametlikuks, sõltumata suurtest tähtedest. Kas ta jabur on seda ma ei tea. Võib-olla on natuke tinglik. Aga see ei puutu iseenesest algustähe valikusse. Pikne 16. juuli 2015, kell 18:21 (EEST)

Selle linna näite puhul oli nii, et soovitus konkreetse linna nime käänamise kohta oli vastuolus üldise reegliga, järelikult ei soovitud reeglit alati täita. Ma oleksin eeldanud, et sel juhul oleks reegel pidanud olema täpsem või oleks pidanud erandid välja tooma. Tundub, et selle asemel muudeti hoopis linna nime soovitatavat hääldust. Suurtähe reegli puhul ütlevad nii "Eesti keele käsiraamat" kui ka Raadiku artikkel, et seal, kus suur algustäht on tähendust eristav, kasutatakse suur tähte. Ometi aga soovitatakse kirjutada Tartu Ülikooli kujul "Tartu ülikool", kuigi Tartus on teinegi ülikool, täpselt nii, nagu Tallinna Sadam ei ole Tallinna ainus sadam. Järelikult ei võeta eeltoodud reeglit tõsiselt või seda ei esitata täpselt või ei ole erandid välja toodud.

Erandjuhtudest saab minu meelest rääkida ainult juhtudel, kui erandid on reeglite kõrval välja toodud. Mis puutub sobivasse põhjendusse, siis kes otsustab, milline põhjendus on sobiv?

Sellest "võib olla vajalik" saan mina nii aru, et on nimetusi, mille puhul see on vajalik. Raadik ütleb selgelt, et mõne nimetuse puhul on läbiv suurtäht kindlasti vajalik. Ma saan "Eesti keele käsiraamatust" nii aru, et seal toodud näidete puhul tuleb kasutada läbivat suurtähte. Muidugi ainukordsus ise ei nõua suurtähte. Muide, see reegel käib ainult asutusenimede kohta. Näiteks paljud liiginimetused on samamoodi kahemõttelised, aga sellegipoolest ei soovitata liiginimetusi suurtähtedega kirjutada.

Olen nõus, et entsüklopeedia teksti ei saa võtta ametliku tekstina, mistõttu ametlikkuse kaalutlusel suurtähti kasutada ei saa. Mõeldavad põhjendused suurtähe kasutamiseks oleksid minu meelest 1) ühetähenduslikkuse tagamine, 2) osutamine sellele, et tegu on asutuse täieliku nimetusega, 3) tavaliselt kasutatavast nimekujust hälbimise vältimiseks.

Ma mõtlen, et kui me väldime läbiva suurtähe kasutamist selle põhjendusega, et tegu pole ametliku tekstiga, siis oleks vast mõttekas üldse loobuda ametlikust nimekujust, mis minu meelest just tinglikkuse tõttu eriti ei kannata väikeste tähtedega kirjutamist. Minu meelest saab "kahemõttelise vältimise reeglit" tõlgendada ka nii, et tinglik nimetus (nagu ka Tallinna sadam või Tartu ülikool) tuleb kirjutada pigem suurte algustähtedega, et oleks näha, et tegu on tingliku nimetusega; muidu tuleb välja mõttetus. Andres (arutelu) 16. juuli 2015, kell 23:04 (EEST)

Sekkun ühe vahelepõikega. Märkasin eespool näidet "Tallinna Sadam", mis olevat sadama nimi. Ei ole, see on ettevõtte nimi: AS Tallinna Sadam. Tallinna sadamat pole aga olemas, olen püüdnud seda parandada ka teistes vikides - seal peetakse näiteks Vanasadamat Tallinna sadamaks. Väikese tähega mereinstituuti ma meeleldi heaks ei kiidaks. Meil on veel üks mereinstituut, vist TTÜ juures. Sel on pikem nimi, millest osa on "meresüsteemide" ja see instituut on vahel merelisem kui Tartu Ülikooli oma. Ssgreporter (arutelu) 16. juuli 2015, kell 23:53 (EEST)

Mereinstituut oma kodusele kasutab nime läbiva suurtähega. Aga ka entsüklopeedias peaks eelistatavalt ametlikku nimetuse ja mitte seda kuidas keegi Kasutaja heaks arvab.

Noh, on erinevaid argumenteeritud arvamusi. Andres (arutelu) 17. juuli 2015, kell 09:52 (EEST)

Ülikoolide alluvuses olevaid instituute on Eestis arvatavasti paarkümmend. Ma saan aru, et enamikul juhtudel nende nimedes Vikipeedias siiski ei peaks rakendama läbivat algussuurtähte, näiteks TTÜ meresüsteemide instituut, seevastu ülikoolide allasutused, mille nimes on "kolledž" või "akadeemia", kirjutada läbiva algussuurtähega.--Hirvelaid (arutelu) 17. juuli 2015, kell 18:28 (EEST)

Mina saan asjast nii aru, et kuna tegu on iseseisva asutusega, siis nimi kirjutatakse läbiva suurtähega. Osakondade puhul ei pruugita kasutada suurtähti, aga tegu pole ju osakonna vaid nimelt asutusega  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 17. juuli 2015, kell 20:54 (EEST)

Kuidas saab korraga olla iseseisev asutus ja samal ajal ülikooli allasutus? Leidsin, et Vikipeedias on praegu ülikoolidele kuuluvate instituutide kohta 8 artiklit, mille nimes läbivat algussuurtähte ei kasutata. Ühe puhul on peetud ka lühike arutelu Arutelu:Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut. --Hirvelaid (arutelu) 18. juuli 2015, kell 10:45 (EEST)

Allasutus ja osakond on kaks väga erinevat asja. Näiteks Tallinna linnal on olemas asutused Õpetajate Maja, Tallinna Turud ja Kadrioru Park. Kas nad on iseseisvad asutused või mitte. Ilmselt vastus on nii ja naa, ehk siis sõltub asjaoludest.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 19. juuli 2015, kell 20:12 (EEST)

Jah ja sellepärast peaksime arutlema kitsamalt, et millegini siiski jõuda. Mulle meeldiks küll kui Vikipeedias võetakse vastu otsus, et ülikoolide instituudid kirjutame suurtähega. Kuid mida peale hakata sel juhul keelekorraldaja seletusega, kes toob ju konkreetse näite: "Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut" ([5])? Vikipeedias teatavasti on see praegu läbiva suurtähega. --Hirvelaid (arutelu) 19. juuli 2015, kell 22:23 (EEST)

Praegune reegel eesti keele käsiraamatus ei välista nime Iași käänamist ülakomaga, juhul kui hääldada lähtekeele päraselt.

Eesti keele käsiraamat ei ütle ju, et suurt tähte tuleb kasutada alati, kui asutuse nimi võib olla mitmetähenduslik. Öeldakse, et mõnel juhul võidakse kasutada sel otstarbel suurt tähte. Raadiku artikkel ka otsesõnu ei ütle. Mina saan aru, et see käib eelkõige just selliste erandlikumate nimede kohta, mida näiteks tuuakse, näiteks Eesti Pank või Suur Teater, kus ehk tõesti on selge vahetegemine kirjapildis olulisem. Ma ei vaidlegi vastu, et selliseid nimesid tuleks/võiks kirjutada pigem suure tähega. "Tartu ülikool" seevastu peaaegu kunagi midagi muud ei tähenda, ja ühemõttelisuse tagab niikuinii ka kontekst. Kõikne "kahemõttelisuse vältimise reegel" on minu meelest sinu enda reegel.

See, et ainukordsus ise ei nõua suur tähte, ongi mõeldud muu hulgas asutusenimede kohta.

Nagu Ssgreporter ütleb, kirjapildiga "Tallinna Sadam" mõeldakse ju ettevõtet, mitte sadamat. Väikese tähega "Tallinna sadama" all võidakse arvatavasti silmas pidada Vanasadamat, eelkõige ajaloo kontekstis.

Seda ma ei mõtle, et asutusenimedes üldse suurt tähte kasutama ei peaks. Ma pean silmas ainult neid juhte, kus suurt tähte kasutatakse lihtsalt ametlikkussuurtähena, ilma et oleks selge, et suurel tähel on parasjagu mingeid muid funktsioone. Samuti, kui sekundaarsena tuuakse ära täielik nimi, mida võib pidada ametlikuks ja kui seda kirjutatakse tegelikult peaaegu alati suurte tähtedega, siis ma ei arva, et tegelikust kasutusest peaks hälbima. Pikne 19. juuli 2015, kell 19:46 (EEST)

Reegel ei välista küll, aga ma küsisin konkreetselt järele, kas tuleb ülakomaga käänata, ja vastati umbes nii, et reegli järgi küll tuleks, aga selle nime puhul pole see otstarbekas. Eestikeelsest hääldusest polnud midagi juttu, arvatavasti see toona selline ei olnud nagu praegu.

Keelekorraldajad ei räägi küll kõikidest kahemõttelisuse juhtudest, aga minu meelest on loomulik, et kui ühel juhul seda oluliseks peetakse, peaks see ka teistel juhtudel oluline omane. Ma ei näegi põhjust, miks ei võiks kirjutada "Eesti pank": olukord on minu meelest täiesti võrreldav "Tartu ülikooliga". Ja olgu selle Tallinna sadama näitega kuidas on, igatahes argumendid selle kohta kehtivad sama hästi ka Tartu ülikooli kohta. Ja minu meelest tekitab kahemõttelisusest suuremat segadust olukord, kus nimi on mõttetu, kui seda ei mõisteta tingliku nimena. Sellepärast tuleks minu meelest kasutada läbivat suurtähte segaduse vältimiseks. Aga see on tõsi, et ma liigun praegu kohas, millest keelekorraldajad ei räägi. Kui aga üldreegliks on, et suurtähte võib kasutada siis, kui selleks on eriline põhjus, siis ei ole see keelekorraldajate jutuga vastuolus. Andres (arutelu) 20. juuli 2015, kell 04:54 (EEST)

Keelekorraldajad nähtavasti ei ole mõelnud, et suur täht on tähenduse eristamise otstarbel igal juhul samavõrd oluline. Sellest reeglite selline sõnastus ja näidete valik. Näiteks kui rääkida Eesti pangandusest, võidakse Eestis tegutsevaid panku vabalt nimetada Eesti pankadeks ja sellisel juhul küllap on jutt kirjapildis suurte tähtedega mingil määral selgem. Või kui rääkida suurtest ja väikestest teatritest, siis Suur Teater võib olla keskmise suurusega teatri nimi. Aga kui keegi peaks ütlema "Tartu ülikool" mõne muu ülikooli kohta, näiteks maaülikooli kohta, siis on see üsna ebatavaline. Mõnel teisel juhul on võimalik, et nime kasutamine mitmes tähenduses pole ebatavaline, aga siis võib ikkagi olla, et erineva konteksti tõttu mingit segadust ei teki ja täiendavalt suurte tähtede kasutamisel poleks mõtet.

Võimalik pole välitstatud kirjutada "Eesti Pank" väikese tähega. Aga Tartu ülikoolist eristab seda nime veel see, et seletavana on ta oluliselt ebamäärasem. Kuivõrd on "Tartu ülikool" on peaaegu et ainulise tähendusega nimi, siis samaväärne oleks Eesti Panga kohta öelda pigem näiteks "Eesti keskpank". "Tallinna sadam" pole minu meelest üldse "Tartu ülikooliga" võrreldav. Nagu juba välja toodud, "Tallinna Sadam" ei seleta millega tegu võiks olla.

See täielik nimi siin pole ehk kõige ladusam või ta on mõnevõrra kohmakas, aga ta ju seletab millega võiks tegu olla. Kui keegi võtab vaevaks sellest nimest kuidagi sisuliselt valesti aru saada, siis suured tähed minu meelest asja selgemaks ei tee. Pikne 20. juuli 2015, kell 18:46 (EEST)

Ma olen nõus, et suur täht peaaegu kunagi selgemaks ei tee (ka mitte Eesti panga ega Tartu ülikooli puhul: ma ei tea ühtki konteksti, kus oleks kahetimõistetavus; ka Suure Teatri puhul on arusaamatus pigem teoreetiline). Mulle ei tundugi keelekorraldajate sellesuunalised kaalutlused kuigi veenvad. Asi on minu meelest pigem selles, et kui juba on harjutud teatud puhkudel suurt tähte nägema, siis selle puudumine tundub tähendavat midagi, mida pole mõeldud, ja see võib segadust tekitada.

Sellest nimest siin saab ka vaevalt keegi valesti aru, pigem on võimalik, et ei saa üldse aru. Siiski, suured tähed rõhutavad nime tinglikkust. Ka üks õigekeeleraamatu autor tõstis seda ja veel paari nimetust esile kurioosumitena. Ma arvan, et reegli koostajad ei näinud ette, et võib selline nimi olla. Struktuuriüksuste nimed on peaaegu alati ennast seletavad. Andres (arutelu) 20. juuli 2015, kell 20:00 (EEST)

Seda küll, et igas kontekstis peaks olema arusaadav, millest parasjagu jutt käib. Pean silmas, et nimede puhul, mida kasutatakse sagedamini mitmes tähenduses ja mille puhul on tõenäolisem, et neid võidakse kasutada mingis kontekstis läbisegi mitmes tähenduses, võib suurte tähtede abil eristamine teha kirjapildis n-ö peale vaadates kergemini hoomatavaks, mida parasjagu silmas peetakse. Või mida muud keelekorraldajad siis silmas saaks pidada, kui nad ütlevad, et suur täht võib mõnel juhul selles funktsioonis vajalik olla ja kui on toodud sellised näited?

"Tartu ülikool" jt analoogsed nimed pole ju ka tegelikus kasutuses väikese tähega harvad.

Kas see arvamus nime kurioosseks pidamise kohta on kuskil kättesaadav? Kas kurioosne seoses tähendusega või mõnda kindlasse algustähe reeglisse puutuvalt? Kas sa väidad, et see nimi siin ei seleta ennast? Pikne 20. juuli 2015, kell 20:56 (EEST)

Jah, suured tähed teevad hoomatavamaks, et tegu on nimega, ja sellepärast suurt algustähte üldse kasutataksegi. Põhjendus, miks asutuste nimedes suurt algustähte mitte läbivalt kasutada, on minu arusaamise järgi see, et nende nimed on iseennast seletavad.

"Tartu ülikool" ei ole harv, küll aga "Tallinna ülikool".

Siin lk 20. Mainitakse kolme Tallinna ülikooli instituuti, selle Tartu ülikooli instituudiga on sama lugu. Kurioossus puudutab tähendust. Andres (arutelu) 20. juuli 2015, kell 23:28 (EEST)

Jah, see nimi siin ei seleta ennast. Me saame sellest aru ainult sellepärast, et me teame, kuidas see on tekkinud. Andres (arutelu) 20. juuli 2015, kell 23:57 (EEST)

Kui öeldakse, et väikeste tähtedega kirjutatav nimi peaks ennast seletama, siis seda minu meelest ei saa rangelt võtta. Ei ole ju mõeldav paika panna, kui ammendavalt või kui selgelt peab selle jaoks nimi ennast seletama. Mõte on minu meelest selles, et kui nime tähendus üldjoontes vastab nimekandjale, siis nimi seletab ennast. Pealekauba see nimi on tõlgitav.

See keelehooldekeskuse materjal ütleb, et tuleks kirjutada väikese tähega, kuigi nimi on kurioosne. Pikne 21. juuli 2015, kell 17:51 (EEST)

Austatud keelehooldajad peavad kurioosumiks seda, et ülikooli allüksused haaravad suuremat ala kui ülikool ise. "Probleem" konstrueeritakse niisiis asjaolust, et ülikool on Tallinna (või Tartu), aga instituut on Eesti. Ma leian, et lugupeetavad keelehooldajad on siin ennast ise veidi totakatesse raamidesse mõelnud ja ei oska siis ise enam neist endi mõttejõul ehitatud raamidest välja mõelda. Esiteks on ju pikemata selge, et Tallinn ja Tartu märgivad nimes ülikooli geograafilist asukohta, mitte "ülikooli poolt haaratavat ala". No sel juhul peaks Tallinna Ülikooli Hiina kultuuriklubi olema kordades suurem kurioosum. Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool küll väiksem kurioosum, aga ikkagi. Aga inimese mõttejõul pole tõesti piire ja ma ei imesta karvavõrdki kui suudetakse sellised nimed enda jaoks absurdseteks mõelda ja kirjutada nende nimede eneseseletatavusest või mitteseletatavusest tuhandete tähemärkide pikkuseid traktaate. Aga teisalt, artikkel intelligentsus sedastab meile, et vastav võimekus hõlmab mh mõistetest ja keelest arusaamise võimet ja õppimisvõimet. Kui neid võimeid kasutada (ja mitte väärkasutada), siis keskmise intelligentsusega inimene usutavasti siiski suudab lahti harutada, mida nende nimede all on mõeldud. Ilma kõiki asju absurdi keeramata. Sest eeldatavalt on need nimed pannud ka vähemalt keskmise intelligentsusega inimesed.--VillaK (arutelu) 22. juuli 2015, kell 01:12 (EEST)

Mina ei näe probleemi kohanimede hõlmavuses. Nimi ei ole allasutusele omane, vaid iseseisva asutuse nimi on üle võetud, mistõttu on saadud seda laadi nimi, mida reegli koostajad arvatavasti ette ei näinud. See käib ka Balti filmi- ja meediakooli kohta, mis reegli järgi samuti tuleb kirjutada ilma läbiva suurtäheta. Ja ma arvan ka, et asi pole siin nime panijate intelligentsuses, vaid selles, et poliitilistel kaalutlustel ei ole instituudile uut nime pandud ja nimetuse selgus on ohvriks toodud. Aga väheintelligentsed inimesed on kahtlemata olemas, ja intelligentsed inimesed peaksid sellega arvestama. Andres (arutelu) 22. juuli 2015, kell 02:55 (EEST)

Nojah, aga suhtumine on minu meelest selline: reegel on reegel, ja meie pole ei reeglit teinud ega nime pannud. Tõlkimine toob nime absurdsuse veel paremini välja.

Selge see, et eneseseletamisel ei ole selget piiri. Andres (arutelu) 21. juuli 2015, kell 21:39 (EEST)

Noh, ennast seletavast nimest ei pea tingimata täpselt selguma, millega on tegu, nime mõte võib eelteadmiseta jääda osalt segaseks, ja ometi tõlgendad nime ainuvõimalikult nii, et see oleks absurdne. Pikne 21. juuli 2015, kell 22:26 (EEST)

No ma ei tea, kui nime mõte jääb segaseks (ma ütleks küll, et ilma eelteadmiseta absurdseks), siis ta ju ennast ei seleta. Mina ei tõlgenda seda absurdsena, pean silmas, et eelteadmiseta inimese jaoks on see absurdne. Ma pole ka kindel, kas seda tõlkida saab. Kui võõrkeeles oleks säärane nimi, siis ma jätaksin selle tõlkimata. Ja minu meelest on küll põhjust arvata, et niisuguse nime kohta väikese tähe reegel ei käi. Keelekorraldajad ju aktsepteerivad, et reegli rakendamine pole mõnel juhul otstarbekas. Andres (arutelu) 22. juuli 2015, kell 00:34 (EEST)

Ma ei tea, kas keelekorraldajad oskasid enne ette näha, et on sellised nimed, aga keelehooldekeskuse materjali järgi nad on nüüd neist teadlikud. Kui reegli rakendamine pole antud juhul otstarbekas, siis miks nad ei soovita suure tähega kirjutada? Ma eeldaks, et seda hõlmavuse küsimust lihtsalt ei peeta algustäheortograafia suhtes probleemiks või mõeldakse, et suure tähe kasutamine ei lahenda seda võimalikku probleemi. Pikne 22. juuli 2015, kell 17:00 (EEST)

Minu arusaamise järgi ei ole selle raamatu autorid keelekorraldajad, st reeglite tegijad. Nemad võtavad reeglit kui antust. Andres (arutelu) 22. juuli 2015, kell 18:30 (EEST)

Ma ei tea, kes selle konkreetse artikli kirjutas, aga raamatu esilehel on kahe keelekorraldaja nimi. Pikne 22. juuli 2015, kell 18:55 (EEST)

Sama artikkel on Päevakera blogis, nii et nähtavasti selle artikli autor ei ole keelekorraldaja. Selle põhjal mul kujunes eksiarvamus, et kõik artiklid on sealt. Võimalik küll, et keelekorraldajad on teksti üle vaadanud ja sellega nõus. Peaks küsima Peeter Pällilt kui peakeelekorraldajalt, mis ta sellest arvab. Andres (arutelu) 22. juuli 2015, kell 19:27 (EEST)