Arutelu:Tüümus

Viimase kommentaari postitas Adeliine 8 aasta eest teemas Liiga pikk.

Ma pooldan küll illustreerimist, aga skeeme, eriti võõrkeelseid, pole mõtet sisse panna, enne kui neid tõesti kasutatakse. Andres 12. september 2007, kell 18:23 (UTC)

tõlgin nad ära.--Hendrix 12. september 2007, kell 18:27 (UTC)----

Tüümus (ingl k thymus) on elundina kirja pandud meditsiinisõnastikus, arstide kaudu (osade neist) teavad nad nii nimetust tüümus kui ka harkelund

aga

elundite anatoomiat kirjeldavate raamatute kaudu on ära mainitud siiski HARKELUND:

  • A.Arstila, S.-E. Björkqvist, O. Hänninen W.Nienstedt, 2011. "Inimese füsioloogia ja anatoomia". 245,250 lk. ISBN 978-9985-829-36-0
  • Meditsiinisõnastik. Tallinn, Medicina, lk 250
  • Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, 2010, lk 146.

Sooviksin muuta artikli Tüümus nimetuse Harkelundiks e Harkelund, mine tea, äkki kellelgi ilmub tahtmine lümfisüsteemi kaudu pisut sõnelda (lugeda sõnu leidma). Ilusad tänud!

21.03.2013 18:24 Mariina


Miks siin ja mujal on alapealkiri "Nomenklatuur ja süstemaatika"? Süstemaatikast pole minu meelest üldse juttu. Arvan, et need asjad peaksid olema välislinkide all. Andres (arutelu) 15. september 2013, kell 14:45 (EEST)Vasta


Tere! Soovin luua lehekülje kus saaksin töötada välja kasvõi osalise tüümuse uuringute bibliograafia (uuringuid on pisut kogunenud ja ilmselt ei jõua ma neid kuidagi, kasvõi minimaalseltki refereerida, ja kõigile ei pääse täna ka veebi kaudu ligi) - kuidas seda oleks parem pealkirjastada? Tüümuse bibliograafia, 'tüümuse autobiograafia', tüümuse uurimused, tüümuse uuringute bibliograafia, tüümuse teaduslikud uuringud vm...

Mariina 29. jaanuar 2015, kell 13:52 (EET) alias Простота

Mina paneks selle artiklisse Tüümus alajaotusse "Kirjandus". Saan aru, et see läheks pikaks, aga mind isiklikult see ei häiriks. Andres (arutelu) 29. jaanuar 2015, kell 15:56 (EET)Vasta
Minu arvates pole see kõige parem lahendus. Alajaotus "Kirjandus" all peaks loetlema artikli loomisel kasutatud kirjandust, mitte kogu tüümuse uuringute bibliograafiat. --Ivar (arutelu) 31. jaanuar 2015, kell 20:18 (EET)Vasta
Kust Sa seda võtad? "Kirjanduse" all ei loetleta kasutatud kirjandust, vaid teemakohast kirjandust. Iseküsimus on see, kas on otstarbekas loetleda kogu kirjandust. Andres (arutelu) 1. veebruar 2015, kell 18:03 (EET)Vasta
Tere Ivar!
minu arust said eilse päevaga vormistatud nii viited kui ka pisut muud - igapäevarütm on selline, et kui uurin ja loen siis püüan lisada artiklisse jooksvalt - tüümuse uuringute bibliograafiat on mul dokumenidhalduses kogunenud juba nii 100 kuni 200 arvuti tekstitöötlusprogrammi etteantud ja salvestatud lehekülge - neid ma püüan läbi töötada aga ma olen selle artikli peatoimetaja (nii mulle tundub vähemalt) ja tüümusest nii 'läbi lummatud', et mul võib olulisi asjatoimetusi vahele jääda ja/või ei jõua ma kõiki artiklisse lisada - tegelikult võiks ju ka nii teha, et 100 allikat siduda juba esimese paari lausega aga see ei sobi lihtsalt ...
minu miinused on kõigile lahkelt avatud parandusteks - ma ei ole anatoom, arst, füsioloog, ajaloolane, kirurg, radioloog ega ka inglise ning eesti filoloog jpm - kui ära väsin jvm põhjused siis on kõigil (juba olid ja on ka praegu ) vaba voli artiklit toimetada - piisab pisut süvenemisest, taipamisest ja pole ju välistatud, et pööratakse tagasi ka algne variant (kas oli 2007 aastast) : Tüümus ehk harknääre on immuunsüsteemi arengut reguleeriv organ. Täiskasvanud inimesel harknääre on taandarenenud. Paikneb harknääre rinnaluu ehk sternumi taga.
Mariina 1. veebruar 2015, kell 07:42 (EET) alias Простота
Tere Andres!
Ilusad tänud kiirelt reageerimast. Ma püüan miskit kohandada ja kirjanduse loeteluga algust teha...
Mariina 29. jaanuar 2015, kell 16:21 (EET) alias Простота
Teised ei pruugi sellega nõus olla. Aga ümber tõsta jõuab alati. Andres (arutelu) 1. veebruar 2015, kell 18:03 (EET)Vasta
Tere Andres!
Ma usun.
Ma ei oska vormistada nii et saaks avada korralikult järgmist allikat: [1] kopeerin nii: becker fg (1826) de glandulis thoracis lymphaticis atque thymo. specimen pathologicum. berolini, a. hirschwaldiuni. blalock a, mason mf, morga - ja siis avan ja edasi...
Mariina 1. veebruar 2015, kell 19:03 (EET) alias Простота
Nii peaks saama. Andres (arutelu) 1. veebruar 2015, kell 20:54 (EET)Vasta
mõtlesin 1-st Springeri kirjanduse loetelu...
Mariina 1. veebruar 2015, kell 21:06 (EET) alias Простота
Nii? Andres (arutelu) 1. veebruar 2015, kell 21:22 (EET)Vasta
Mul ka ei õnnestu. Andres (arutelu) 1. veebruar 2015, kell 21:24 (EET)Vasta
Tere Andres!
Seda teist allikat saan ma vast kasutada...
Mariina 2. veebruar 2015, kell 07:33 (EET) alias Простота

Liiga pikk muuda

Teen ettepaneku siit materjali laiali tõsta, see artikkel on liiga pikk. Üks võimalus on inimest puudutav tõsta artiklisse Inimese tüümus ja siis edasi vaadata. Intervikidega läheks sel juhul raskeks. Arvatavasti on ka teisi jaotusvõimalusi. Adeliine 28. juuni 2015, kell 06:08 (EEST)Vasta

See on nüüd tehtud, aga praegune on minu meelest halb lahendus. Lugejat huvitab eeskätt inimese tüümus, nüüd aga pole sellest artiklis üldse juttu. Andres (arutelu) 6. detsember 2015, kell 18:20 (EET)Vasta
Lisada täpsustusmärkusesse? Adeliine 7. detsember 2015, kell 23:00 (EET)Vasta

Umbes pool artiklist on nüüd kirjanduse nimekiri. Kas saaks seda ka alamartiklite vahel jaotada? Adeliine 7. detsember 2015, kell 23:00 (EET)Vasta

Naase leheküljele "Tüümus".