Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib anatoomia mõistest; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Rinnak (täpsustus)

Rinnak inimesel

Rinnak ehk rinnaluu (ladina sternum) on rinnakorvis paiknev paaritu luu. Rinnak koos sellele kinnituvate roietega on rinna luuliseks aluseks.[1]

Rinnaku areng, anatoomia, asend, luud, sellele kinnituvad lihased ja morfoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Sisukord

FülogeneesRedigeeri

Arvatakse, et rinnak kujunes algselt kahepaikseil (vt ka Rinnak (täpsustus)).

LinnudRedigeeri

Lindude rinnaluul on kõigile lennuvõimelistele liikidele iseloomulik suure rinnakiilu esinemine.

RoomajadRedigeeri

MaolisedRedigeeri

Mao skeletil on õlavööde ja eesjäsemed täiesti kadunud. Rinnaluu puudumisel on roided väga liikuvad, olles toeks liikumisel ja toitumisel – võimaldavad mao seedekulglal suurt saaki mahutada.

ImetajadRedigeeri

InimeselRedigeeri

Inimese rinnak paikneb rindkere eesseinas ja on piklik lameluu, sellele kinnituvad rangluud ja seitse ülemist roiet.[2]

LiigendusRedigeeri

Rinnakul eristatakse kolme kõhredega ühendatud osa [3]:

Rinnakupideme ülemisel serval paikneb kägisälk (incisura jugularis). Kägisälgust mõlemal pool paiknevad sälgud, kuhu liigestuvad rangluu ja 1. roie. Rinnakupide ühineb rinnakukehaga 2. roide kõrgusel. Ülejäänud pärisroided liigenduvad rinnakukeha servadel paiknevate roidesälkudega.

Inimese rinnak sobib luuüdipunktsiooniks.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. [1]
  2. "Meditsiinisõnastik" 663:2004.
  3. Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri, lk 37, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

VälislingidRedigeeri