Arutelu:Soojusjuhtivustegur

Hea artiklitoorik, kuid tuleks viia vastavusse Vikipeedia artikli nõuetele st. Artikel peab algama sõnadega Soojusjuhtivustegur on... jne. kõik terminid, sõnad või mõisted, mis vajavad eraldi artiklit tuleks linkida see tähendab paigutada nurksulgudessa .... Akra 13. august 2008, kell 15:44 (UTC)

Nu nüüd on alles esialgsel kujul valmis. A see redigeerimisjuhend on täiesti segane. A alustada püüdsin nii nagu soovitasid. Artikli point on selles, et koduperenaine ka valemit kasutada oskaks.

Artikkel on eksitav. U on soojusjuhtivus, mitte soojusjuhtivustegur, mille tähiseks on [lambda]. Teiseks arvutatakse hoone piirete soojusjutivusel ka sise- ning välispinna soojusjuhtivusega, mis suurendavad kogu piirde soojusjuhtivust.

---

Võtsin välja, sest see ei kuulu siia artiklisse. --Hardi (arutelu) 4. jaanuar 2013, kell 13:48 (EET)

Soojusjuhtivus ehituses

Väärtuse leidmine ühekihilise seina puhul

Näide:

Seinamaterjali soojusjuhtivustegur on näiteks U=1,2

Seina pindala on 2x3 m

Sisetemperatuur T_sise - 21ºC

Välistemperatuur T_välis - -10ºC

Aeg t - 24 tundi

Energiakadu Q - ?

Q=U*S*ΔT*t

Q=1,2*(2*3)*(21-(-10)*24

Q=1,2*6*31*24=5356,8 Wh ehk 5,356 kWh

Seda väärtust annab näiteks elektrienergia hinnaga läbi korrutada ja siis saab teada, palju selline energiakadu rahaliselt on. Puiduküttega tuleb arvestada ligi 4 kWh kilogrammi halu või pelleti kohta.

Väärtuse leidmine mitmekihilise seina puhul

Sageli on hoone seinad ehitatud mitme erineva materjali kihina ja me teame küll iga materjali soojusjuhtivusteguri (U) väärtus, kuid ei tea seda väärtust terve seina kohta. Selleks et leida mitmekihilise seina U väärtust liidame kõikide kihtide U väärtuste pöördväärtused:

${\frac {1}{U_{kokku}}}={\frac {1}{U_{1}}}+{\frac {1}{U_{2}}}+{\frac {1}{U_{3}}}$

Näide:

Sein, mis koosneb 40 cm paekivist jaselle peal soojustusest 10 cm klaasvilla.

Paekivi sein 40 cm - U_paekivi = 2,5 W/m2K

Klaasvill 10 cm - U_klaasvill = 0.8 W/m2K

${\frac {1}{U_{sein-kokku}}}={\frac {1}{U_{paekivi}}}+{\frac {1}{U_{klaasvill}}}$

${\frac {1}{U_{sein-kokku}}}={\frac {1}{2,5}}+{\frac {1}{0,8}}$

${\frac {1}{U_{sein-kokku}}}=0,4+1,25=1,65$

$U_{sein-kokku}=0,606{\frac {W}{m^{2}*K}}$

Väärtuse leidmine seinale ja aknale korraga

Mõnikord on vaja leida näiteks akna U väärtus, aga aken koosneb raamist ja klaasist. Või leida maja keskmine U väärtus, et siis kogu maja välispindlala järgi soojakadu hinnata. Selleks leiame mitu protsenti välispindalast moodustab üks või teine materjal ja siis korrutame vastava protsendi vastava materjali U väärtusega.

Näide: Leiame U väärtuse aknale, kus välispindalast 20% moodustab raam ja 80% klaaspakett.

U_raam=1,5 W/m^2*K

U_klaas=1,2 W/m^2*K

$U_{aken}=0,2*U_{raam}+0,8*U_{klaas}$

$U_{aken}=0,2*1,5+0,8*1,2=1,26{\frac {W}{m^{2}*K}}$

Tähised ja mõisted

Osa allikaid rõhutab erinevust soojusjuhtivuse ja soojusjuhtivusteguri (ehk soojusjuhtivuse koefitsiendi) vahel, aga praktilised allikad ei selgita nende mõistelist vahekorda täpsemalt ja mul pole hetkel aega nii sügavale kaevata, et ise mingi selgem ja soliidsem allikas leida (kihtplaaditootjate kodulehed ei ole sõltumatud ja süsteemsed allikad, ehkki näitavad praktilist mõistekasutust päris hästi). Tänapäeval tähistatakse tegurit peamiselt tähega λ, oletan, et artikli valemites olev k pärineb viidatud Saveljevist ja tähistuse erinevus võib olla kas lääne-ida vaheline või ajalooline. Kõike seda peaks korralikult selgitama, tänapäevaste allikate põhjal (mis ei tähenda, et Saveljev tuleks välja visata, Saveljev oli omas ajas väga hea ning lugejale on kasulik, kui Vikipeedias on tähistuste ja mõistete muutused lahti kirjutatud). --Ehitaja (arutelu) 21. august 2019, kell 13:11 (EEST)

Ma pole päris kindel, kas see rangelt võttes entsüklopeediliseks allikaks sobib, aga kohati on asjad päris kenasti lahti kirjutatud Rockwooli käsiraamatus "HOONETE PIIRDETARINDITE KONSTRUKTSIOONILAHENDUSED JA U VÄÄRTUSED". --Ehitaja (arutelu) 21. august 2019, kell 14:00 (EEST)