Arutelu:Riina Raudsik

kopipeist? Ave Maria (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 20:47 (EEST)

---

Avalduses väidetule vaatamata kirjutas Raudsik eessõna

Minu meelest sellega me läheme liiga kaugele. Andres (arutelu) 23. september 2015, kell 18:54 (EEST)

No fakt on, et ta kirjutas eessõna, ning fakt on, et ta eitas propageerimist. Eitamine on eessõna kirjutamisega justkui vastuolus, aga põhimõtteliselt saab ilmselt väita, et eessõna pole otseselt propageerimine, või ajada muud sarnast udu. Seega ei saa muud öelda kui panna need kaks fakti kõrvuti ja lasta lugejal otsustada, mis ta sest arvab. --Õel&Pahatahtlik (arutelu) 24. september 2015, kell 10:59 (EEST)

"Avalduses väidetule vaatamata" ei ole ju lihtsalt kõrvutipanek, mina loen siit välja suhtumist sellesse avaldusse. Minu meelest tuleb seda eessõna küll mainida, kuid mitte isegi otseselt kõrvuti panna. Selleks et mingeid järeldusi teha, tuleb teada ka eessõna sisu, ja sellest võiks siin ülevaade olla. Andres (arutelu) 24. september 2015, kell 11:43 (EEST)

Keegi üritab siin kodanikku endiselt valgendada, muuhulgas püüdes jättes "artiklite ja ettekannete" laviini abil tõsiseltvõetavamat muljet. Tegelikult tuleks lisada hoopis soodaga ravimine, Terviseameti sanktsioonid, ja Arstide Liidust väljaheitmine: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vaata-milliseid-seadusi-rikkus-juri-perearstikeskuse-alternatiivraviusku-perearst?id=73938965

Kus see valgendamine siis on? Loomulikult tuleb need asjad sisse panna, aga miks ei peaks raamatud siin olema? Äsja ilmus tal ka raamat. Ettekannete koha pealt ma pole kindel, aga kuivõrd ta pole teadlane, kelle puhul konverentsiettekanded pole tähelepanuväärsed, võiksid need siin ka olla.

Vikipeedia eesmärk ei ole ka inimesele koha kätte näitamine. Tema vaateid tuleks asjalikult tutvustada. Andres (arutelu) 23. märts 2016, kell 15:55 (EET)

Palun pane need asjad sisse, mina praegu ei jaksa ja teistel ei tundu huvi olevat. Andres (arutelu) 23. märts 2016, kell 20:51 (EET)

Tundub, et nüüd on tõesti keegi mitteneutraalselt ümber teinud. Otselink MMS on kaduma läinud. Kas keegi vaataks neid parandusi? Lisatud sisu ei tahaks ära kaotada, aga midagi on kustutatud ka. Andres (arutelu) 27. märts 2016, kell 00:19 (EET)

Tundub, et arst ise on siin hoolsasti toimetanud, tahaksin ta blokeerida.Ssgreporter (arutelu) 27. märts 2016, kell 01:03 (EET)

Tõstsin osa kustutatud sisu sisse tagasi. Kas keegi aitaks artikli korda teha? Siis saaks selle püsivalt kaitse alla panna. Ivo (arutelu) 27. märts 2016, kell 04:33 (EEST)

---

Sarnaseid teemasid käsitleb ka Riina Raudsiku viimane raamat "Energiakriis. Keha häirekell. Millest saavad haigused alguse?". Selle põhiosa moodustavad elustiili puudutavad nõuanded: piisav puhta vee joomine ja tervislik toitumine ning liikumine ja stressi haldamine, lisaks seletab arst seda, miks energiakriis tähendab kudede liigset hapestumist, põletike teket ja autoimmuunhaiguste väljakujunemist, miks ravimid tervist ei anna ning milline peaks olema inimese enda otsustusvõime organismi energeetiliste protsesside taastamisel.

See tõsteti välja kui asjakohatu. Minu meelest asjakohatu see pole, kuigi oleks tarvis teisiti esitada. Andres (arutelu) 27. märts 2016, kell 10:26 (EEST)

---

Nüüd on enam-vähem korras, aga esitus ei ole ammendav. Muu hulgas soodaga ravimisest pole juttu. Ma ei tahaks kaitsta, sest see blokeeriks info juurdevoolu. Piisab silma pealhoidmisest. Andres (arutelu) 27. märts 2016, kell 11:15 (EEST)

Välislinkides pole ühtki kriitilist allikat, seevastu, nagu varemgi, püütakse lugejat artiklitega üle kallates jätta paremat muljet. See ei erine palju viimasest Ekspressi artiklist, milles tsiteeritakse samuti ainult toetajaid, näiteks samasugust sooda- ja soodapuhumist propageerivat Adik Levinit. Mis sellest, kui inimestele vähiraviks soodat soovitati, keda see patsientide tervis huvitab? Tähtsam on skandaal raamatumüügiga rahaks teha. Niikuinii tuleb "arst" varsti esimeses lõigus oma uut raamatut kiitma ja siis leitakse jälle, et "oleks tarvis teisiti esitada, aga ei viitsi, nii et las olla".

Välislinkide eesmärk on tavaliselt pakkuda lähemat lisateavet. Selles artiklis siin on need üldse tarbetud, pigem reklaam. Oluline teave on tavaliselt viidatud allikates. Ssgreporter (arutelu) 3. aprill 2016, kell 00:56 (EEST)

Ma ei ole sellega nõus, et need on selles artiklis tarbetud ja reklaam.

Mulle tundub, et viidatud allikad keskenduvad skandaalile.

Äsja ilmus temaga kommenteeritud intervjuu EPL-is ja arikkel tema kohta EE-s. Need tuleks kindlasti sisse panna. Andres (arutelu) 3. aprill 2016, kell 09:44 (EEST)

---

Miks artiklid on ebaolulised? Minu meelest ei tuleks neid välja jätta. Andres (arutelu) 12. september 2018, kell 01:30 (EEST)

Mis on olulist suvalises leheartiklis? Minu meelest tuleks kajastada ainult tähelepanuväärsemaid (nt artikkel on tekitanud laialdast vastukaja jms), seda enam kui tegu on kümneid (ja mõnede puhul sadu) artikleid kirjutanud isikuga. Sellist infomüra tuleb minu meelest vältida ka välislinkide puhul. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 12. september 2018, kell 01:40 (EEST)

Mille järgi saab otsustada, mis on olulisemad? Minu meelest tuleks sisse panna kõik publikatsioonid, ja tavaliselt me selle poole ka püüdleme. Andres (arutelu) 12. september 2018, kell 07:33 (EEST)

Suvaline leheartikkel toitumisest ei pruugi olla oluline ja usaldusväärne toitumise teemaliste artiklite jaoks, aga Riina Raudsiku isiku tutvustamiseks on tema kirjutised minu meelest piisavalt tähelepanuväärsed. --Minnekon (arutelu) 12. september 2018, kell 14:07 (EEST)

Minu meelest läheb selline lähenemine otseselt vastuollu põhimõtetega "Vikipeedia ei ole süüdimatu infokogum" & "Vikipeedia ei ole linkide, tekstide, piltide ega meediafailide kogu". Miks on vajalik isiku tutvustamiseks loetleda koos pealkirjadega kümneid (või sadu) artikleid, arvestades et sama asja saaks väljendada lausega stiilis "ta on kirjutanud palju toitumisteemalisi artikleid"?

Ma ei leia, et Vikipeedias oleks vaja dubleerida Google'i otsingutulemusi, pigem tuleks jälgida sellist stiili en:Christopher_Hitchens#External_links (linkida väljaande teemalehele antud isiku kohta, mitte igat artiklit eraldi). - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 12. september 2018, kell 14:56 (EEST)

"Minu meelest tuleks sisse panna kõik publikatsioonid, ja tavaliselt me selle poole ka püüdleme." - Tegelikult ei, enamik vikipediste ei püüdle selle poole, et igas isikuartiklis oleksid _kõik_ publikatsioonid. Entsüklopeedia üks funktsioon on mitte esitada _kogu_ infot iga teema kohta, vaid valida mingi konsensuse alusel välja oluline, nii et info jääks lugejale hoomatavaks. Isiklikult pooldaksin võimalust lubada lausbibliograafiaid eraldi artiklitena, aga näiteks kutseliste ajakirjanike puhul tähendaks see ikkagi sisuliselt väikeste uute vikide loomist - mis mõte sel on, kui inimene produtseerib 20 veebinuppu päevas ja nii 10-20 aastat, puhkus ja pühad välja arvatud? Nii et sellele printsiibile pretendeerida üldjuhul ei maksa ning kindlasti ei maksa ennast veenda, justkui pooldaksid seda kõik Vikipeedia kaastöölised. --146.255.181.220 21. september 2018, kell 20:21 (EEST)

Muide, ettekanded ja raamatud võiks lahku lüüa, lugejal on mugavam. Need on ikka väga erinevad žanrid. --146.255.181.220 21. september 2018, kell 20:22 (EEST)