Arutelu:Relativism

Leon püüdnud teha seda artiklit kompaktsemaks ja paigutada osa materjali teistesse artiklitesse. Eelmisel kujul oli artikkel üsna laialivalguv ja vajas toimetamist. Praeguse artikli keskpaik on minu meelest hästi õnnestunud. Kuid artiklil puudub algus. Jutt rekatiivsusteooriast ei sobi algusesse. Lingid võiksid olla pigem lõpus. Viimane lõik on moonutatud arusaamatuseni. "Filosoofiline relativism" ei tähenda minu meelest suurt midagi, sest see hõlmab üsna erinevaid relativismi liike. "Eetilise relativismi" alla on paigutatud ka materjali, mis sinna minu meelest ei kuulu. Andres 19:03, 10 Sep 2004 (UTC)

Järgnev materjal oli tõstetud artiklisse Eetiline relativism. Tahaks seda tagasi siia (võib-olla toimetatud kujul), sest ta ei käi eetilise relativismi kohta, vaid relativismi kohta üldiselt.

Relativism on seisukoht, mille kohaselt inimeste uskumuste ja käitumisviiside väärtus ei ole absoluutne, vaid sõltub näiteks nende ajaloolisest ja kultuurikontekstist ning on mõistetav ja hinnatav ainult selles kontekstis. Filosoofid eristavad erinevaid relativismi liike sõltuvalt sellest, millist laadi uskumused millest väidetakse sõltuvat.

Relativismi mõiste on tähtis nii filosoofias kui ka kultuurantropoloogias. Filosoofid uurivad uskumuste võimalikku sõltuvust keelest, mõisteskeemist või muust sarnasest (üks näide on moraalirelativism). Antropoloogid uurivad inimeste tegelikku käitumist. Nende jaoks tähendab relativism metodoloogilist hoiakut, mille puhul uurija paneb kõrvale omaenda kultuurilise kallutatuse, et püüda uskumusi ja käitumisviise mõista kohalikus kontekstis. Seda nimetatakse metodoloogiliseks relativismiks.

Mõnikord sõnastatakse relativism teesina, et kõik vaatekohad on võrdselt kehtivad, näiteks kõik moraaliprintsiibid on võrdselt head ja kõik uskumused või uskumuste süsteemid on võrdselt tõesed. Sellele saab vastu vaielda, et sel juhul on võrdselt tõene ka väide, et relativism on väär. Samuti saab sellisele relativismile ette heita, et see teeb võimatuks mõtlemisviisi täiustamise. Sellepärast ei taha kuigi paljud filosiifid end relativismiks nimetada.

Relativismi pooldav Briti politoloog Bernard Crick kirjutas artikli "Poliitika kaitseks" ("In Defense of Politics"), milles ta väidab, et inimestevaheline moraalikonflikt on vältimatu, seda saab lahendada üksnes eetika ning kui lahendamine leiab aset avalikult, siis tekib poliitika. Seetõttu on igasuguse moraalifilosoofia keskmes vaidluste lahendamine, kahju vähendamine, vahendamine ja rahuloomine. See artikkel on mõjutanud feministe ja hiljem rohelisi.

Andres 05:51, 11 Sep 2004 (UTC)

Märkasin nüüd, et see osa on juba tagasi pandud. Andres 06:20, 11 Sep 2004 (UTC)

---

Eesti keeles nimetatakse relativismi relativismiks ja relatiivsusteooriat relatiivsusteooriaks. Kui Sul on ette näidata mõni allikas, kus relatiivsusteooriat nimetatakse relativismiks, siis võib lehekülje algusesse panna täpsustuse. Andres 20:54, 14 Mar 2005 (UTC)

Teadupärast on eesti keeles sõnalõpp -ism, millest tuleneb -ist ja -istlik (nagu kapitalism, kapitalist ja kapitalistlik). Relatiivsusteooria mõtteviisi ei kutsuta üldiselt relativismiks otseselt ega selle järgijat relativistiks, kuna kumbagi vormi pole lihtsalt vaja, aga sõna "relativistlik" otsides lüüakse sõnastikku siiski sisse "relativism". Sõna "relativistlik" on kasutusel enamikus vastavateemalistes raamatutes.--Tvali 21:16, 14 Mar 2005 (UTC)

Tartu ülikooli aineprogramm:

• http://www.physic.ut.ee/oppetoo/aineprogrammid/FKTF.04.005.html

Gümnaasiumi astronoomiaõpik:

• http://opik.obs.ee/osa4/ptk07/box01.html

--Tvali 21:16, 14 Mar 2005 (UTC)

Ma ei saa Su argumentidest aru. Me ei saa väita, et relatiivsusteooriat nimetatakse relativismiks, kui seda nii ei nimetata. Võime küll nuputada, kuidas lugejale teatada, et sõna "relativistlik" võib tähendada ka 'relatiivsusteooriast tulenev' või 'relatiivsusteoorial põhinev'. Olen nõus, et seda ei saa ainult Vikisõnaraamatu hooleks jätta. Andres 15:32, 15 Mar 2005 (UTC)

Ok, Sul on teave olemas, et seda on vaja. Mina selle teemaga rohkem ei tegele, tee, nagu soovid.--Tvali 15:40, 15 Mar 2005 (UTC)

---

Kolmandas lõigus on kellegi arvamused. Pealegi tundub, et ei peeta silmas relativismi selles üldises mõttes, nagu alguses on defineeritud. Andres (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 15:35 (EET)

Me ei saa panna siia lihtsalt Jaan Lahe arvamust poleemikas Tõnu Lehtsaarega (kellel on teistsugune arvamus). Andres (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 15:59 (EET)

Relativismi üldinimlik, maailmavaateline väärtus seisneb võimaluse andmises inimesele olla avatud ning seeläbi vaimselt kasvada. Teaduslikus mõttes on relativism viljakas, kuna toetab asjade ja nähtuste uurimist nende kontekstis ja selles mõttes sobib hästi teadusliku maailmapildiga. Religioosses mõttes on relativismi vooruseks see, et see muudab inimese realistlikuks – paneb teda tunnistama oma poolikust ja piiratust ning seda, et inimene ei tea absoluutset tõde isegi mitte ilmutuse põhjal.

Võtsin välja. Andres (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 16:02 (EET)

Seda saab võib-olla kasutada teises kontekstis. Andres (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 16:02 (EET)

Mitmesugused filosoofilised relativismid võiks tõsta eraldi artiklitesse ning jätta siia üldkäsitluse, mille all oleks lühidalt mainitud ka relativismi füüsikas, filosoofia eri harudes jne. Kõige üldisemas plaanis räägitakse relativismist eesti keeles siiski käsitluse või suhtumise tähenduses, mille arvates on eri vaatepunktid suhtelised või mingis tähenduses võrdsed (nt eri poliitilised või religioossed vaated - teatud piirini - riigi silmis), mitte puhtfilosoofiliselt (epistemoloogilises, metaeetilises, esteetilises vms tähenduses). --62.65.236.45 7. aprill 2018, kell 20:09 (EEST)